KOV-ides uued tuuled: siseaudit iga nelja aasta järel saab kohustuseks!?

12.05.2022 - 10:11

Valitsuses 12.05.2022 heaks kiidetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused tähendavad linnade ja valdade jaoks edaspidi suuremat otsustusvabadust ning linna- ja vallaelanike jaoks laiemaid otsedemokraatia- ja osalusvõimalusi. 

Peamise suunana annavad plaanitavad muudatused omavalitsustele oma sisemise töö ja kohaliku elu küsimuste korraldamiseks võrreldes varasemaga suurema enesekorraldusõiguse. “Et linnadel ja valdadel oleks rohkem voli otsustada, millal ja kuidas oma pädevusse kuuluvaid küsimusi lahendada.

Siseaudit iga nelja aasta järel

Siseauditi läbiviimine ei ole enam võimalus, vaid kohustus, et aidata kaasa omavalitsuse tegevuse õiguspärasusele. Vähemalt kord nelja aasta jooksul tuleb läbi viia siseaudit. Selleks tuleb kas palgata vastava kvalifikatsiooniga siseaudiitor või siseauditi teenus sisse osta.

Ka peatatakse volikogu liikme volitused eelnõu järgi sarnaselt omavalitsuse ametiasutuses töötamisega ka omavalitsuse ametnikuna töötamise ajaks. Vähendatud on omavalitsuse sisemise töökorralduse reegleid – vähem õigusakte, mida saab anda vaid volikogu ning küsimusi, mida seni pidi reguleerima vaid valla või linna põhimäärus. Lisatud on, et volikogu ja valitsuse istungite läbiviimiseks võib kasutada elektroonilisi vahendeid; tõstmaks volikogu ja valitsuse määruste juriidilist kvaliteeti, peab kõigi volikogu ja valitsuse määruste juures edaspidi olema hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetele vastav seletuskiri. 

Valla- ja linnasekretärid vabanevad kohustusest juhtida kantseleid, et nad saaksid eelkõige keskenduda juriidiliste ülesannete täitmisele. Täpsustatakse omavalitsuste enesekorraldusõiguse ulatust – omavalitsuslike ülesannete täitmisel saab omavalitsus üldjuhul ise määrata ülesannete täitmise täpsema sisu ja korra, samuti lisatakse omavalitsuslike ja riiklike ülesannete tuvastamise reeglid. Omavalitsusel on nüüd võimalus talle seadusega pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle anda teisele omavalitsusele, mida seni tehti valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute kaudu.

Algatada saaks ka rahvaküsitlust

Minister Jaak Aabi sõnul oli seaduse muutmise üks suuremaid eesmärke muuta paindlikumaks ka inimeste osalusvõimalus ja kaasamine kohalikesse küsimustesse. Muudatuste kohaselt ei peaks kohalike elanike algatus enam olema esitatud õigusakti eelnõuna, vaid põhjendatud kirjaliku pöördumisena ning algatada saaks ka rahvaküsitlust. Seni oli õigus rahvaküsitluse korraldamise üle otsustada vaid volikogudel, ent ministri sõnul leidub kindlasti küllaga olulisi kohaliku elu küsimusi, mille kohta inimesed sooviksid omal algatusel arvamust avaldada.

Seaduse muudatuste väljatöötamise tingis ajakohastamise vajadus, kuna seadus võeti vastu rohkem kui 25 aastat tagasi.

Seadus on tegelikult hästi ajale vastu pidanud ning oli üldjoontes toimiv ja omavalitsustes igapäevaselt rakendatav ka enne.. Seadust on aegade jooksul üksikute küsimuste lahendamiseks muudetud kokku 99 korda. Lõpuks tuli see ikkagi tervikuna üle vaadata, kuna paljud seaduse kohaldamisprobleemid kerkisid üles näiteks haldusreformi käigus, mil ühinenud omavalitsused pidid omale uued õigusaktid kehtestama. 

Valdavalt puudutavad muudatused sätete normitehnilisi ja keelelisi täpsustusi. Lisaks on korrigeeritud sätteid, mis on varemalt tekitanud tõlgendusraskusi, reguleeritud üles kerkinud küsimusi, ühtlustatud terminoloogiat ja vähendatud seaduste mahtu. Valla- ja linnaelanikud saavad nüüd esitada rahvaalgatusi ka vabas vormis kirjalikult ja põhjendatuna, mitte vaid eelnõuna. Lisaks on võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, kui see on vähemalt 10 protsenti vastava omavalitsuse elanike soov.

Kokkuvõttes peamised muudatused on:

  • Valla- ja linnaelanikud saavad esitada rahvaalgatusi (vähemalt üks protsent elanikest) ka vabas vormis kirjalikult ja põhjendatuna, mitte vaid eelnõuna.
  • On võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, kui see on vähemalt kümnendiku vastava omavalitsuse elanike soov.
  • Siseauditeerimine omavalitsuses ei ole enam võimalus, vaid kohustus. Vähemalt kord nelja aasta jooksul tuleb teha siseaudit.
  • Volikogu liikme volitused peatatakse samamoodi omavalitsuse ametiasutuses töötamisega ka omavalitsuse ametnikuna töötamise ajaks.
  • Vähendatud on omavalitsuse sisemise töökorralduse reegleid: vähem õigusakte, mida saab anda vaid volikogu, ja teemasid, mida seni pidi reguleerima vaid valla või linna põhimäärus. 
  • Seaduseelnõusse lisati, et volikogu ja valitsuse istungite korraldamiseks võib kasutada elektroonseid vahendeid.
  • Tõstmaks volikogu ja valitsuse määruste juriidilist kvaliteeti, peab kõigi volikogu ja valitsuse määruste juures edaspidi olema hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetele vastav seletuskiri. 
  • Valla- ja linnasekretärid vabanevad kohustusest juhtida kantseleid, et nad saaksid eelkõige keskenduda juriidiliste ülesannete täitmisele.
  • Täpsustatakse omavalitsuste enesekorraldusõiguse ulatust: omavalitsuslike ülesannete täitmisel saab omavalitsus üldjuhul ise määrata ülesannete täitmise täpsema sisu ja korra, samuti lisatakse omavalitsuslike ja riiklike ülesannete tuvastamise reeglid. 
  • Omavalitsusel on nüüd võimalus anda talle seadusega pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle teisele omavalitsusele. 

Seaduseelnõu on suunatud edasiseks menetlemiseks riigikogule, muudatused peaksid jõustuma 2023. aasta 1. juunil.

Allikas: Pealinn