Arvamus, nagu siseaudit ei suudaks juhatusega ühes majas töötada, on vale

BLRT siseauditi juht ja ESAÜ juhatuse esimees
27.08.2016 - 00:00

Siseaudiitor ei ole aeg-ajalt külla tulev kontrolliteostaja. Hea siseaudiitori tegelik väärtus seisneb vajalike muudatuste ellu kutsumises igapäevastes töö- ja kontrolliprotsessides. Selleks peab aga siseaudiitor tasakaalustatult töötama kõikide osapooltega ning koostöö juhatusega aitab siseaudiitoril sügavamalt mõista tegevusaspekte ja oma tööd paremini teha, kirjutab siseaudiitor ja ESAÜ juhatuse esimees Roman Laidinen 27.08.2016 Ärilehes.

Eesti Päevalehes ilmunud intervjuus Jevgeni Ossinovskiga (24.08), teeb Ossinovski ettepaneku viia selle asemel finants- ja sisekontroll näiteks rahanduministeeriumi alla luues selleks eraldi järelevalveasutus, sest see pidavat tugevdama kontrollikeskkonda. Ilmselt räägib Jevgeni Ossinovski sisekontrollist kui siseauditi funktsioonist. Niisiis soovitab Jevgeni Ossinovski luua eraldi järelevalveüksuse (teisisõnu siseauditiüksuse), kes istuksid ministeeriumi hoones ja distantsilt auditeeriksid riigi äriühinguid, käies aeg-ajalt ka ettevõtetes külas.

Siseauditi väljaviimine nõrgestab järelevalvet

Esmalt sooviksin juhtida tähelepanu üldisele regulatsioonile, mis määratleb nii auditikomitee, siseaudiitori kui ka finantsaudiitori rollid ehk sõltumatule kaitseliinile pandud nõuded. Igapäevane sisekontrollisüsteemi rakendamine ning selle edukalt töös hoidmine on juhatuse kohustus. Audiitortegevuse seadus sätestab auditikomitee ja siseaudiitori ülesanded riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhususe hindamisel ja analüüsimisel. Siseaudit on funktsionaalselt nõukogu kui juhatuse üle järelevalvet teostava organi tööriist ning siseauditi funktsiooni viimine ettevõttest välja ainult nõrgestab järelevalvet.

Teisalt rõhutan, et sõnas „siseaudit" täheühend sise viitab just majasisese audiitori olulisusele ja olemasolule.

Ärme siinkohal ka unusta, et rahandusministeerium kui ka riigikontroll juba teevad järjepidevalt järelevalvet riigi äriühingute üle. Täiendava asutuse loomine tekitab ühe dubleeriva kontrollfunktsiooni ja liigset bürokraatia juurde, mis tegelikkuses ei täida eesmärki tõhustada ja parendada riigiettevõtete sisekontrollisüsteemi.

Järelevalve kaugemale viimine nõrgestab järelevalvet teostavate isikute võimet olla probleemile lähemal ning efektiivse järelevalve teostamisel on just operatiivne informatsioon oluline. Majasisene siseaudiitor tunneb valdkonda, milles ettevõte tegutseb, tunneb süsteeme, teab, kuidas asjad tegelikult käivad, teab ja tunneb inimesi ning tal on parem ülevaade dokumentatsioonist ja informatsioonist, mis aitab teha järelevalvet palju efektiivsemalt kui väljast seda rolli täitev isik.

Amatöörlikud arvamused siseauditist

Majasisesel siseaudiitoril on kindlasti paremad võimalused erinevate infokildude põhjal kokku panna tervikpilt.

Viimasel ajal on juba mitu korda kõlanud ebapädevaid ja siseaudiitori ametit lausa solvavaid väiteid, mis julgustaski mind käesolevat artiklit kirjutama.

Üks amatöörlik tähelepanek käis ka Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi uurimiskomisjoni aruandest läbi. Uurimiskomisjonil nimelt oli tekkinud kahtlus Tallinna Sadama siseaudiitori sõltumatuses, sest ta töötas juhatusega ja teiste töötajatega ühes majas, mistõttu oleks soovitav siseaudiitorid eraldi ministeeriumi alluvasse asutusse koondada. Nüüd jätkab Jevgeni Ossinovski sama juttu.

Siseaudiitor ei ole aeg-ajalt külla tulev kontrolliteostaja. Hea siseaudiitori tegelik väärtus seisneb vajalike muudatuste ellu kutsumises igapäevastes töö- ja kontrolliprotsessides. Selleks peab aga siseaudiitor tasakaalustatult töötama kõikide osapooltega ning koostöö juhatusega aitab siseaudiitoril sügavamalt mõista tegevusaspekte ja oma tööd paremini teha. Siseauditi objektiivsust ei tagata tooli asukohaga, vaid läbi kompetentsuse, organisatsioonilise sõltumatuse ning nõukogu ja auditikomitee pideva ja vankumatu toega.

Siseaudit hoopis nõukogule lähemale

Järelevalve teostajate koondamine ettevõtetest kaugemale kindlasti ei parenda järelevalve teostamise võimekust. Ettevõtete hulgas, keda planeeritakse koondada ühte valdusettevõttesse, on ka häid näiteid sellest, kus hästi mehitatud ja proaktiivselt töötav siseauditi funktsioon suudab eelkõige olla efektiivselt toeks ja anda kindlust ettevõtte nõukogule ja auditikomiteele, kuid samas ka pädevalt nõustada ja abistada juhatust organisatsiooni eesmärkide saavutamisel.

Siit ka ettepanek, et siseaudit tuleks pigem tuua nõukogule lähemale, mitte viia kaugemale.

Majasisesed siseaudiitorid teevad ettevõtte jaoks oluliselt suurema hulga efektiivseid töötunde kontrolltoimingute, konsultatsioonide ja järelevalve osas kui igasugune väljastpoolt samu ülesandeid teostav isik. Järelevalve viimine rahandusministeeriumi või mõne muu kolmanda isiku alluvusse vähendab oluliselt järelevalvele kuluvat ajaressurssi. St töötunnid, mida kulutatakse järelevalve teostamiseks, vähenevad oluliselt. Lisaks kaob sellisel juhul nõukogul ja auditikomiteel üks järelevalve tööinstrument, sest näiteks rahandusministeeriumi järelevalveasutus ei ole ettevõtte nõukogu ja auditikomitee ees vastutav ega aruandekohuslane. See aga tähendab, et nõukogu ja auditikomitee võime saada ajakohast ja kiiret sõltumatut informatsiooni juhatuse tegevusest hoopis väheneb.

Sõltumatu tugi on ülioluline

Tähelepanu peab pöörama hoopis nõukogude ja auditikomiteede professionaalsuse arendamisele. Siinkohal soovitan lugeda õiguskantsleri nõuniku S.A. Erlichi artiklit riigi äriühingute nõukogude teemal. Nõustun täielikult Tallinna Sadama juhtumi aruandes toodud Carri Ginteri väitega, et „siseaudit peab tundma esimesest päevast peale, et tal on nõukogu raudne kaitse". Nõukogu ja auditikomitee tugi tähendab sisulist ja järjepidevat koostööd siseauditiga ning abi siseaudiitoritele nende ettepanekute elluviimisel. Auditikomitee on see organ, kes peab siseaudiitorit kaitsma, suunama, kontrollima. Siseaudiitor saab organisatsioonile lisandväärtuse tuua ainult siis, kui tal on tugev tugi, ta on sõltumatu ning ta on professionaalne ja kompetentne.

Kuna Jevgeni Ossinovski jutt puudutas paljus just majandusministri Kristen Michali plaani ühendada riigi transpordiettevõtted ühe katuse alla, siis lisaks ka siin mõtteid minu enda tööpõllust ehk sisekontrollisüsteemi mehhanismidest lähtuvalt.

Arvan, et haldusettevõtte loomine ei hägusta järelevalvet ning selle teostamine sõltub siiski kompetentsist. Kui me räägime sellest, et riigi äriühingutes on järelevalve keskkond kohati nõrk, siis sageli on probleem pigem selles, et esiteks, soov, teadmised ja kompetents järelevalve tulemustele reageerimisel ja probleemide lahendamisel on ebapiisavad ning teiseks, juhtkonna, nõukogu ja järelevalve teostajate sünergia on nõrk.

Tippjuhtkond peab auditi märkusi arvestama

Sisekontrollisüsteem peab toimima ja töötama vaatamata sellele, et kas see on loodud ühe või mitme ettevõtte jaoks. Pigem tekib sünergia sellest, et edukalt toimivaid kontrolle ja tegevusi on võimalik haldusettevõttes kehtestada ja rakendada. Üksikuna toimivas ettevõttes tekivad mõjujooned ja otsitakse võimalusi kontrollide hägustamiseks. Compliance ehk vastavus on see, mis tuleb haldusettevõttes tugevamalt esile.

Samamoodi ei saa me ära unustada riskide juhtimist, mis on hetkel iga ettevõtte enda korraldatud, kuid haldusettevõtte puhul on seda võimalik korraldada läbi ühtse metoodika ja aruandluse, mis omakorda suurendab tütarühingute läbipaistvust ja juhtimisaruandlust. Riskijuhtimine on juhtimisinstrument, mida Eesti Siseaudiitorite Ühingu hinnangul hakatakse tulevikus oluliselt rohkem juhtimises kasutama, kuna sellel on selgelt ennetuslik iseloom ja see sunnib asjadega tegelema enne, kui need viltu lähevad. Siinkohal ei saa jätta märkimata olulist asjaolu, et siseaudiitoritel on selles oluline roll ning riske ei ole võimalik hinnata adekvaatselt väljastpoolt ettevõtet.

Ka tippjuhtkond peab rohkem hakkama tähelepanu pöörama sisekontrolli süsteemi kohta tehtud märkustele. Valdusettevõtte loomist tuleb põhjendada majanduslikult, mitte toimiva järelevalve puudumisega. Ja korduvalt kõlanud mõtted viia igapäevase järelevalve teostamine ettevõttest välja kuskile mujale on tegelikult kontrollikeskkonda nõrgestav tegevus.