Magistritöö: siseaudiitori rolli tulevikuperspektiivid Eestis

ESAÜ liige ja kommunikatsioonijuht
22.05.2022 - 15:30

Artikkel annab ülevaate Tartu Ülikoolis värskelt kaitstud magistritööst "Siseaudiitori rolli tulevikuperspektiivid Eestis". Magistritöö autor on siseaudiitorite ühingu pikaaegne liige ja 2021. aastast Valga Haigla juht Apo Oja. 

Teadaolevalt võeti esimene siseaudiitor tööle 19. sajandil USA raudtee-ettevõttes. Selle siseaudiitori roll oli kontrollida riigis asuvaid piletimüügi punkte, et veenduda nende korrektses arvepidamises ja aruandlussüsteemis. Võib eeldada, et tööandja ootas temalt analüüsivõimet ja tegevusvaldkonna tundmist ning ka valmidust palju reisida.

Siseauditi arengud Eestis 1995 - 2010

Eestis siseauditi valdkonda puudutavad olulised muudatused leidsid aset eelkõige aastatel 2000-2010. Viimastel aastatel on valdkonna areng aeglustunud. Eesti õigusaktides saavad siseaudiitorite töö ulatus ja kompetentsidele esitatavad nõuded mõningast käsitlust, kuid see on üldine.

Tänaseks on ootused siseaudiitori tööle ning tema oskustele ja teadmistele põhjalikult muutunud.

Eestis registreeritud ettevõtetes, riigiasutustes ja sihtasutustes arvatakse töötavat hinnanguliselt umbes 400 siseaudiitorit. Seega on siseaudiitorid ühe väikseima kutseala grupis võrreldes teiste ametitega. Samas on siseaudiitoritele pandud väga mitmekesised kohustused ja ootused, mis suurendavad selle ameti esindajate olulisust.

See tähendab eelkõige võimet märgatavalt mõjutada Eesti ettevõtete ja avaliku sektori asutuste tulemuslikkust. Siseaudiitor koos tegevjuhtide, auditikomitee ja välisaudiitoritega on maailmas laialt tunnustatud kui ettevõtete üks neljast valitsemise nurgakivist.

Tehnoloogia areng, info- ja internetiajastu ühinemine ning suhtluskiiruse kasv ja laienemine veab globaliseerumise tempot ning pakub siseaudiitoritele seetõttu enneolematuid arengu- ja kasvuvõimalusi. Organisatsioonide juhtimis-, riski-, kontrolli- ja vastavusprotsessid on läbi teinud olulisi muutusi, et juhtida komplektsemaks ja üha keerulisemaks muutuvaid globaalseid ärisid.

See lisab siseaudiitoritele võimalusi anda ettevõtetele veelgi enam väärtust. Kuna ettevõtted arenevad pidevalt ja teevad läbi uuendusi, siis eeldab see ka siseaudiitoritelt uut mõtteviisi ja fookust – siseaudiitor keskenduks pigem strateegilistele ja innovaatilistele ettevõtmistele ning ei tegeleks enam niivõrd esmaste riskide ja kontrollmeetmetega.

Teades, et ootused siseaudiitoritele  luua ettevõtetele lisandväärtust on kõrged, leidis 2016. aastal läbi viidud uuringus vastanutest 94%, et raamatupidamise ja auditi valdkonnas asendab arvuti tulevikus inimese. On märkimisväärne, et OSKA uuringus jõuti 2017.aastal samale järeldusele.

Konsultatsiooniettevõte Deloitte avaldas 2018. aastal seisukoha, et siseauditi keskne eesmärk jääb samaks, küll aga on vaja ajakohastada siseaudiitorite teenuste rõhuasetusi ja teenuse mudeleid.

Magistritöö autor on seisukohal, et ootused, mis on täna pandud siseaudiitoritele, ei ole kümne ja enama aasta perspektiivis olulises osas enam aktuaalsed.

Töö autori hinnangul on küsimus selles, millised on domineerivad tegurid, mis põhjustavad muutusi siseaudiitorite töös ja vajalikes kompetentsides. Teades, millised muudatused on aja jooksul siseaudiitorite rollides aset leidnud ning milliseid muutusi prognoosivad siseauditi valdkonna eksperdid tulevikus, osatakse suunata siseauditi valdkonna arengut ja asjakohaseid tegevusi siseaudiitoritele vajalike kompetentside omandamiseks.

Siseauditi valdkonda uurinud autorid leiavad, et siseauditi tagasivaatav funktsioon, mida siseaudiitorid on ajalooliselt omanud, peab muutuma tulevikku suunatud funktsiooniks.

Põhjus selles, et tulevikku ehk ettepoole vaatav suund ajendaks siseaudiitoreid analüüsima ja teadvustama, mis võib valesti minna ning nad peaksid aitama juhtidel sekkuda enne kriitiliste riskide avaldumist.

Siseaudiitorite rolli mõjutajad

Siseaudiitorite rolli mõjutavad valdkonnas töötavad siseaudiitorid, regulaator, siseaudiitorite ja vannutatud audiitorite erialaühendused ning ettevõtjad ja organisatsioonide juhid, kes teevad koostööd siseaudiitoritega. Magistritöös uuriti siseaudiitorite, erialaühenduste ja regulaatori gruppidesse kuuluvate ekspertide arvamusi. Välisaudiitori tööd käsitletakse ainult töö teoreetilises osas sedavõrd, kui see on vajalik auditi valdkonna arengu tutvustamiseks.

Töö autor ei leidnud varasemaid uuringuid, mis käsitleksid siseaudiitori rolli tulevikuperspektiive Eestis. Samuti on ka globaalselt seda pigem vähe uuritud. Töö autor leiab, et tema magistritöö pakub tõenäoliselt huvi regulaatorile ja siseaudiitorite erialaühendusele, kes suunavad siseaudiitorite arengut ning siseaudiitoritele endile. Samuti pakub töö mõningast huvi ettevõtete ja organisatsioonide juhtidele, kus on siseauditi funktsioon olemas või kavandatakse seda luua.

Uurimustöö aitab senisest paremini mõista siseaudiitorite eesseisvaid väljakutseid ning sellest tulenevalt arendada tööks vajalikke kompetentse.

Selgus ka tõsiasi, et Eesti tööandjad väärtustavad küll siseaudiitorite teadmisi ja oskusi, mis on seotud nende baaskompetentsidega, kuid siseaudiitori palkamisel kutsetunnistust ehk siseaudiitori sertifikaati tihtipeale siiski ei nõuta.

Siseauditi üksuste tegevusvaldkonnad on tugevas seoses sellega, milline on siseaudiitorite hariduslik taust.

Autorid, kes on uurinud siseaudiitorite kompetentside teemat, on jõudnud järeldusele, et on teatud kompetentsid, mis on edukate siseaudiitorite seas tavalised. Nendeks on ausus, kirg, tööeetika, uudishimu, loovus, algatusvõime ja paindlikkus. Siseaudiitorite Instituut leiab, et tugev siseauditi funktsioon toetub neljale nurgakivile, milleks on piisavad ressursid, kompetentsed siseaudiitorid, siseaudiitorite sõltumatust võimaldav struktuur ja siseauditi rahvusvaheliste standardite järgimine.

Töö autor võttis siseaudiitorite rolli kujundavate tegurite analüüsi aluseks PESTLE mudeli. Globaliseerumise, keskkonna- ja demograafiliste muutuste ning tehnoloogia arengu tulemusel toimuvad 21. sajandil majanduses ja tööturul olulised muutused. Muudatuste tempo ja sagedus nõuab riikidelt ja organisatsioonidelt võimet õigeaegselt reageerida turu vajadustele. Selleks, et vastata organisatsioonide vajadusele, peavad siseaudiitorid olema võimelised oma töö ulatust ja töökorraldust vastavalt muutma ning võtma omaks uue rolli.

Magistritöö empiirilises osas viis töö autor läbi kvalitatiivse uuringu, kus ta kasutas informatsiooni saamiseks dokumendianalüüsi ja intervjueeris siseauditi valdkonna eksperte. Intervjueeritavateks olid vähemalt 15 aastase auditi ja siseauditi valdkonna töökogemusega eksperdid.

Siseauditi tulevikustsenaariumid

Stsenaariumite koostamiseks määratles töö autor jõujoonteks töö automatiseerimise ja siseaudiitoritele vajalikud kompetentsid, mille alusel kirjeldas ta oma töös neli võimalikku arengustsenaariumit:

Spetsialiseerumine

Stsenaarium tõukub ettevõtete tegevust reguleerivate õigusaktide nõuete lisandumisest ja regulatsioonide ebatäpsusest. Uute teemade osas millega ettevõtted kokku puutuvad on siseaudiitoritel vaja anda juhtidele kindlustunne, et nende teemadega tegeletakse õigeaegselt ja asjakohaselt. Suureneb juhtimis- ja kontrollisüsteemide testimise tähtsus ning siseaudiitorite töö ulatust mõjutab enim andmeanalüüs. Spetsialiseerumine mõjutab eelkõige suuremate organisatsioonide siseauditi üksuseid ja siseauditi teenuse osutajaid. Väikestel siseauditi üksustel ei ole võimalik spetsialiseeruda.

Mitmekülgne

Stsenaarium osutab, et tulevik on mitmekülgsete siseaudiitorite päralt, kes oskavad äri poolt nõustada ning selleks, et katta ettevõte 360°, teevad senisest enam koostöös teiste valdkondade ekspertidega. Tõenäoliseks peetakse, et siseaudiitor hakkab tulevikus ise tegema vähem ja rohkem arvesse võtma teiste tööd – rakendub hübriidne mudel enesehindamisest ja auditeerimisest. Süsteemide keerukamaks muutumise ja automatiseerimise tõttu lähevad siseauditi üksused väiksemaks, mistõttu siseaudiitorid ei saa spetsialiseeruda, vaid nad peavad olema multitalendid, et katta ära seda osa äritegevusest mida masinkontroll ei kata. Siseaudiitorid peavad mõistma suurt pilti – töötatakse ettevõtte huvides, aga tehakse seda mõistes globaalset mõju.

Käsitöö

Stsenaariumi korral automatiseerimise osatähtsus siseaudiitorite töös suureneb, kuid arvuti ei hakka ise auditeerima. See saab olema siseaudiitorite tööriist, mis paneb siseaudiitoritele vastutuse seda võimalikult tõhusalt ja asjakohaselt kasutada. Siseauditi üksustes peavad olema pädevad inimesed, kes oskavad arvutile kontrolli parameetreid kirjeldada.

Automatiseerimine

Stsenaarium osutab sellele, et tehnoloogia kiire areng mõjutab kõiki tegevusvaldkondi, sh muutub ka siseauditi raamistik. Minevikku vaatav siseaudit kaotab väärtust ja siseaudiitor peab omandama oskuse vaadata ettepoole, et negatiivseid sündmusi ennetada ja ära hoida. Kuna häid spetsialiste ei ole saada, siis siseauditi üksustes panustatakse järjest enam tehnoloogiale. Tehnoloogia areng toob kaasa protsesside automatiseerimise ning seeläbi on siseaudiitorite kõige olulisim ülesanne hinnata, kuidas süsteemid toimivad. Arvuti teeb ära eelkõige vastavushindamised, siseaudiitorite fookus liigub sinna, mis võimaldab ettevõttele suuremat lisandväärtust luua.

Kokkuvõtvalt saab väita, et Eesti siseauditi valdkonna eksperdid peavad kõige tõenäolisemaks tulevikustsenaariumiks mitmekülgsete teadmistega siseaudiitorit, kes töötab tugevalt automatiseeritud keskkonnas.

Suurtes ettevõtetes võib toimuda ka mõningane siseaudiitorite spetsialiseerumine. Samas kõikidel juhtudel läheb hinda ettevõtte tegevusvaldkonna mõistmine, kuna seda on keeruline suruda algoritmi. Automatiseerimise osakaal küll suureneb, kuid siseaudit funktsioon jääb alati vajama inimest, kuna hinnanguid saab anda ainult inimene.

Intervjuudest ei selgunud üht teemat või probleemi, millega siseauditi valdkonna suunajad lähitulevikus peaksid tegelema. Intervjueeritavad tõid välja, et suures pildis liiguvad siseaudiitorid välisaudiitoritega samas suunas, olles ainult mõnevõrra maas. Siseaudiitorite tööd mõjutab regulatsioonide kiire kasv. Tuleviku trendiks peetakse siseaudiitorite järgi nõudluse suurenemist edumeelsetes ettevõtetes.

Magistritöö tulemustest lähtuvalt vajaks täiendavat uurimist siseauditi teenuse tellija vaade.

Töö kajastab Eesti siseauditi valdkonna ekspertide vaadet siseaudiitori rolli perspektiivide osas. Ekspertide hulgas on nii Rahandusministeeriumi, Audiitorkogu kui siseaudiitorite kutsekomisjoni esindajad. Töö ulatusest tulenevalt ei viidud intervjuusid läbi ettevõtete, riigiasutuste ja sihtasutuste juhtidega, kus töötavad siseaudiitorid või ostetakse audiitoräriühingutelt siseauditi teenust sisse. Töö autor peab võimalikuks, et ettevõtjate ja organisatsiooni juhtide vaade võib olla siseauditi valdkonna ekspertide omast mõnevõrra erinev.

Magistritööd saab lugeda SIIT.