Ühingu 15. aastapäevale pühendatud juubelikonverents toimus 22.‑23. oktoobril Swissôtel konverentsikeskuses. Konverentsil osales külalisi seitsmest riigist, lisaks baltiriikidele olid esindatud Soome, Rootsi, Norra, Austria ja Bulgaaria. Osalejaid oli meie juubeliüritusel ligemale 170. Juubelikonverentsi avas videotervitustega rahandusminister Sven Sester ja IIA Global’i president Richard Chambers ning sissejuhatava kõnega esines ESAÜ juhatuse esimees Elsa Leiten. Järgnes pooleteist sisutihedat päeva ettekandeid ning paneeldiskussioone.
Konverentsi toimumise paik oli seekord eksklusiivsem, esinejate rivi oli põnev ja rahvusvaheline, kohal olid välislektorid Hollandist, Norrast ja Suurbritanniast. Konverentsi ettekannete teemade loetelu oli hästi mitmekesine, ulatudes siseauditist kosmoseteaduseni välja. Õhtusel vastuvõtul kostitas ühingu juhatus külalisi uhke juubelitordi ja vahuveiniga.
Meil on suur heameel, et tagasiside juubelikonverentsile oli väga positiivne! Seekordse konverentsi korraldas ESAÜ töögrupp, mida juhtis Karin Karpa ja liikmed olid Viljar Alnek, Laura Lätt, Elsa Leiten ja Mariliis Männik-Sepp.
Pilt: Konverentsi korraldajad (vasakult): Mariliis, Viljar, Karin, Elsa (pildilt puudub Laura).
Esimese päeva õhtul ootas konverentsil osalejaid ESAÜ juhatuse pidulik vastuvõtt, kus peeti kõnesid, meenutati ESAÜ algusaegu, toimus viktoriin, esines rahvatantsuansambel ning ühingu rahvas tundis rõõmu taaskohtumiste üle sõpradega lähemalt ja kaugemalt.
Pilt: Viktoriini võitnud võistkond õhtsusel vastuvõtul
Paneeldiskussioon: audiitorieetika (üles kirjutas Oliver Gross, Rahandusministeerium)
Siseaudiitorite amet kohustab meid järgima Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi - IIA - eetikakoodeksit ning seetõttu ei tohiks eetikavaldkond olla siseaudiitori kutsetegevuses võõras. Samas arutelu teemal, kuidas audiitorieetikat tuleks käsitleda, oli lähtuvalt paneeldiskussiooni osaliste erinevast taustast tervitatav ning huvitav. Diskussioonis rõhutati, et eetikareeglid on olemas lisaks siseaudiitorite ka teistel erialadel: arstidel, ametnikel, inseneridel. Eetikareeglid ei ole loodud vaid selleks, et saada aru, kas midagi on valesti, vaid ka selleks, et saada aru, kas kõik on korras. Samas eetikavaldkonna ulatusse jäävad eelkõige põhimõtted, mida seadusega ei ole mõistlik reguleerida.
Pilt: paneeldiskussoonil osalejad: Karin Rätsep (moderaator), Thijs Smit, Martin Stevens, Anneli Sihver, Tanel Oppi)
Antud arutelu kaldus erinevatele eetikatahkudele ja eetikakoodeksitele, kuid ühe olulise teadmisena kuuldus tõdemus, et siseaudiitorid peaksid eetiliste tõekspidamiste osas olema eeskujud, kuna teistelt reeglite täitmise nõudjatena peame ise olema nende parimad täitjad. Seega on siseaudiitoritel lähtuvalt moraalsetest tõekspidamistest organisatsioonikultuuri edendamisel oluline roll.
Audiitoriteetika nõuetest tõsteti esile asjatundlikkuse tähtsust, kuna (sise)audiitoritelt tulenevalt nende positsioonist organisatsioonis oodatakse väga täpseid ja organisatsiooni seisukohast kasulikke seisukohti. Teisalt võib siseaudiitori positsioon organisatsioonis tekitada eetilisi dilemmasid. Näiteks finantssektoris, kus riikliku järelevalve teostaja soovib siseaudiitorilt mingit arvamust, peab siseaudit samaaegselt olema ka lojaalne organisatsiooni tippjuhtkonnale ja nõukogule.
Eraldi leidis mainimist siseaudiitorite käitumine väljaspool tööaega. Siinkohal toodi paralleel politsei teenistujatega , kes peavad arvestama, et nende sündsusetu käitumine võib diskrediteerida tööandjat ka väljaspool teenistusaega ja -kohta.
Seega kokkuvõtvalt võib järeldada, et eetiliste tõekspidamiste kujundamisel kui ka nende järgimisel on siseaudiitoritel lähtuvalt oma unikaalsest positsioonist organisatsioonis kanda oluline roll ja vastutus.
Paneeldiskussioon: audiitori areng (üles kirjutas Mariliis Männik-Sepp, Rahandusministeerium)
Siseaudiitori arengu temaatikat käsitlev diskussioon rõhutas, kui oluline ja suur väljakutse on siseaudiitoril ennast pidevalt täiendada, et vastata muutuvatele vajadustele ja ootustele ning käia ajaga kaasas. See tähendab pidevat dialoogi sihtrühmadega, sh tagasiside küsimist oma tööle. Melvyn Neate’i märksõnadena kõlasid „understanding the business“ ja „learning by doing“. Marilin Pikaro toonitas veendumist selles, et valitud on õige elukutse. Viljar Alnek tõi välja, et lisaks harjumuspärastele koolitustele on tänapäeval loodud väga head võimalused iseseisvaks õppeks nt veebis olevate materjale kasutades. Kersti Kaljulaid pidas oluliseks arengu verstpostiks ka siseaudiitorite sertifitseerimist, mis näitab inimese pühendumust valitud kutsele.
Pilt: paneeldiskussoonil osalejad: Viljar Alnek (moderaator), Marilin Pikaro, Kersti Kaljulaid, Martin Stevens
Ühiselt leiti, et audiitori jaoks muutuvad üha olulisemaks pehmed oskused nagu näiteks suhtlemisoskus (sh oskus küsida ja oskus kuulata), mõjutamine ja kommunikatsioon. Näiteks tuleb osata oma sihtrühmadele auditi tulemusi tutvustada, rääkida nendega „samas keeles“ ja keskendudes vaid olulisele.
Audiitoril peab olema julgust ja vaprust teha seda, mida on vaja teha!
Siin on valik artikleid ettekannetest konverentsil osalejate pilgu läbi (klikkige pealkirjal).