Kolleegile Külla ürituste sarja raames külastasid ESAÜ liikmed Tallinna Lennujaama 17. novembril. Üritus osutus ülimenukaks, nagu kõik Kolleegile Küllas sarja üritused seda on olnud, kuid seekordne grupp täitus lausa veerand tunniga. Tagantjärgi võib öelda, et kiire reageerimine oli ka seda väärt!
Lennart Meri nimeline Tallinna Lennujaam tähistas käesoleval aastal oma 80. juubelit. Seega on Lennujaam sel aastal olnud tavapärasest suurema meedia tähelepanu fookuses ning külas on käinud ka arvukamalt huvilisi. Köitva ülevaate Eesti lennunduse ajaloost saab Lennujaama veebilehelt.
Ühingu liikmed said lennujaamas suurejoonelise vastuvõtu osaliseks. Kogu külastuse tegi meiega kaasa Lennujaama pikaajalise staažiga nõunik Tõnu Mardo, kes vedas meie gruppi spetsiaalselt tellitud bussiga lennujaama territooriumil paiknevatesse hoonetesse ning pakkus muu jutu sekka huvitavaid seiku lennunduse ajaloost ja infokilde lennujaamast, mis tegid kogu külastuse meeleolukaks ja humoorikaks.
Lennujaama mullune käive oli 34 M € ning teeniti ka mõistlikku kasumit.
Olles läbinud turvakontrolli, suundusime VIP ruumidesse ettelannet kuulama. Lennujaam pakub VIP ruumides mitmeid pakette nii äri- kui ka erareisijatele, kes väärtustavad privaatsust ja personaalset teenindust. Lennujaama tegevusest ja plaanidest ning erinevatest arvnäitajatest tegi meile ülevaate pikaajaline juhatuse liige Einari Bambus. Saime teada, et mullune käive oli 34 M € ning teeniti ka mõistlikku kasumit. Tallinna Lennujaama reisijaliikluse mõju on hinnanguliselt 3,2% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Reisijate arv oli 2015. aastal ca 2,16 miljonit inimest ning sihtkohtade arv ulatus hooaja lõikes 34-ni, millest 5 põhilist olid Frankfurt, Helsingi, Riia, Oslo ja London.
Lennujaamal peab olema päästevõimekus 24/7.
VIP terminalist viis meid buss lennujaama territooriumil paiknevatesse hoonetesse. Külastasime angaari, kus hoiti helikoptereid ja lennukeid ning ka päästekeskust, mis on lennuohutuse tagamise seisukohast väga oluline sõlmpunkt. Lennujaamal peab olema päästevõimekus 24/7. Sellest tulenevalt on lennujaamal päris oma päästepark ja ‑meeskond, reageerimisalaga 5 meremiili. Lennujaama territooriumil asub ka nt hiiglaslik lennukite hoolduskeskuse angaar, kus oli võimalus silmitseda perioodilist hooldust saavaid lennukeid, sh lahti võetud lennukimootoreid.
Lennujaamas on käimas mitmed suuremad arendusprojektid.
Värskelt valmisid suuremahulised ehitustööd lennuliiklusalal, mille tulemusena on lennuraja pikkuseks 3480 m, olles pikim tsiviilkasutuses olev lennurada Baltikumis. Keskkonnaseisundi parendamiseks on 2017. aastaks planeeritud mitmeid täiendavaid tegevusi, mis kõik kannavad sama eesmärki – tõsta lennuohutuse taset ning tõhustada lennujaama keskkonnasäästlikku ja efektiivset käitamist. Lennunduses ei ole primaarne kasumi teenimine, vaid lennuohutuse tagamine – sellest ollakse nüüd aru saanud ja selles prioriteedis riikidevaheliselt kokku lepitud.
Arendustööd lennujaamas jätkuvad. Euroopa Liidu toetuse abil planeeritakse lähiaastatel teha 125 M € ulatuses täiendavaid investeeringuid, et laiendada lennujaama terminali ja parklat, ehitada uus angaar hoolduskeskusele, rekonstrueerida lennuliiklusala ja rajada kesklinna viib trammitee (avatakse 2017. aasta 1. septembril).
Tallinna Lennujaamale on oluline ka kvaliteet.
2016. aastal valiti Tallinna Lennujaam Euroopa kolme parima hulka. Lennujaam on reisijate hinnangul väga mugav, hästi organiseeritud ning puhas. Tallinna Lennujaam tekitab koduse tunde, olles samas kombineeritud modernsete lahendustega. Paljud reisijad armastavad unikaalseid lahendusi nagu näiteks raamatukogu ning avalikud teadaanded, mida esitavad ooperi- ja džässilauljad. Kõigele sellele lisab jumet veel see, et lihtsa vaevaga on võimalik jaam läbida vaid kümne minutiga. Tallinna Lennujaama vaid München ja Helsingi.
Kõik meid võõrustanud inimesed kinnitasid, et kogu Lennujaama tegevus on rangelt reguleeritud, sertifitseeritud ja kontrollitud. Kogu see hiiglaslik mehhanism peab töötama kui kellavärk. Igal päeval kontrollib, auditeerib või inspekteerib lennujama mõni kontrollimeeskond, seega on kontrollimine ja pideva kindlustunde saamine lennujaama töö lahutamatuks osaks.
Kui varem lennujaama ei trehva, siis 2017. aasta maikuus on kõik siseaudiitorid oodatud avatavasse lennujaama muuseumi.
Täname Tallinna Lennujaama siseaudiitorit Kristjan Mellikut ning kõiki kaasatud kolleege Lennujaamast meeldejääva ürituse korraldamise eest!