Arvestusala uurimustööde 2019. aasta konkursi võidutöö kategoorias "Parim finantsarvestuse alane uurimustöö" räägib metsa väärtuse kajastamisest.
Oma uurimustöö eest eriauhinna võitnud Aire Karhu räägib selles artiklis, miks tasub arvestusala uurimustööde konkursil osaleda ja millist kasu võib konkursile esitatud tööst laiemalt olla.
Arvestusalaste uurimustööde konkurss on kindlasti vajalik, kuna võimaldab anda oma panuse arvestusala arengusse. Bioloogilise vara kajastamist on Eestis vähe uuritud, seetõttu usun, et minu tööst leitakse lähenemisi, mida praktikas rakendada või teema arendusena edaspidi uurida.
Konkursist kuulsin oma juhendajatelt, kes juba töö koostamise käigus soovitasid mõelda konkursil osalemisele.
Kuna ma ise olen oma töö kõige suurem kriitik ja töö kirjutamise ajakava oli pingeline, siis esialgu ma oma töö komisjonile hindamisele esitamise mõttest väga ei vaimustunud. Kui aga kaitsmine läks väga hästi ja juhendajad endiselt soovitasid kandideerida, siis saatsin töö konkursile. Soovitan kindlasti konkursil osaleda, sest tagasiside on olnud ainult positiivne.
Kõik läks täpselt nii, nagu minu juhendaja Kertu Lääts ütles: „Kaotada ei ole sellega midagi, kuid võita võib küll.“
Konkurss oli hästi korraldatud, töö esitamine oli lihtne ja arusaadav. Lisaks kutsuti mind pidulikule auhindade üleandmisele ja premeeriti rahalise auhinnaga. Minu sügav tänu kuulub uurimustöö jaoks intervjueeritud audiitoritele ja metsandusettevõtete raamatupidajatele, kes andsid oma panuse magistritöö valmimisse, ning juhendajatele Juta Tikkule ja Kertu Läätsele sisuka tagasiside ja meeldiva koostöö eest.
Bioloogilise vara väärtuse kajastamise teema oli aktuaalne, kuna uuringud näitavad juriidiliste isikute puhul nii metsaomanike arvu kui ka pindala suurenemist.
Bioloogilisele varale on omane muundumine, mis muudab selle väärtuse mõõtmise keeruliseks finantsarvestuse valdkonnaks. Finantsaruandluse standardite alusel võib bioloogilist vara bilansis kajastada õiglases väärtuses või soetusmaksumuse meeodil, kuid eelkõige tuleb kasutada õiglases väärtuses mõõtmist, kuna see arvestab nii varade turuhinna kui ka bioloogilise muundumise muutustega.
Aruannete tarbijaid huvitab rohkem vara tegelik turuväärtus, mitte soetusmaksumus. Kuid õiglane väärtus finantsaruandes ei ole alati turuväärtus. Aktiivse turu puudumisel on lubatud kasutada mitmeid õiglase väärtuse mõõtmismeetodeid. Seetõttu oli oluline välja selgitada, kuidas kajastavad Eesti metsandusettevõtjad finantsaruannetes kasvava metsa väärtust, kui finantsaruandluse standardid annavad selleks laia valikuvõimaluse.
Töös selgus, et suurem osa ettevõtjatest kajastab bioloogilist vara õiglases väärtuses, nagu näevad ette finantsaruandluse standardid, kuid bioloogilise vara arvestus- ja mõõtmismeetodite avalikustamisnõuete täitmine vajab senisest suuremat tähelepanu.
Näiteks uuritud ettevõtjatest jättis avalikustamata kasutatud arvestusmeetodi 13 protsenti, õiglase väärtuse meetodi kasutajatest 47 protsenti kasutatud mõõtmismeetodi ja suurem osa ettevõtjatest kasvava metsa väärtuse mõõtmisel rakendatud eeldused. Kuna õiglase väärtuse mõõtmismeetodid on olemuselt subjektiivsed, siis olulisi eeldusi avalikustamata ei ole aruande tarbijal võimalik saada usaldusväärset ülevaadet finantsaruandest.
Üks võimalus avalikustamisnõuete täitmist parandada oleks muuta raamatupidamise aastaaruande taksonoomia vormid aruande esitajale kasutajasõbralikumaks.
Töös tegin ettepanekud Eesti finantsaruandluse standardi alusel koostatava raamatupidamise aastaaruande taksonoomia vormi lisale „Bioloogilised varad” täiendavate sisestusväljade lisamiseks ja olemasolevate muutmiseks.
Töös uurisin, kas juhised bioloogilise vara kajastamiseks Eesti finantsaruandluse ja otsekohalduvas standardis on aruande koostaja seisukohast põhjalikud, arusaadavad ja üheselt mõistetavad, kuna see loob eeldused erinevate ettevõtjate aruannete võrreldavuseks.
Aastaaruannete vaatluse põhjal võib öelda, et raamatupidamise toimkonna juhend 7 „Bioloogilised varad“ (RTJ 7) ei ole kõigile rakendajatele üheselt mõistetav ega arusaadav.
Ettevõtjate erinevaid lähenemisi silmas pidades leian, et juhendis tuleks täpsustada, millal tuleb kasvav mets kajastada kinnisvarainvesteeringuna ja millal bioloogilise varana. Ettevõtjale võib metsakinnistu olla nii põllumajandusliku tegevuse käigus perioodilist rahavoogu võimaldav tootmisressurss kui ka põllumajandusliku tegevusega mitteseotud väärtust kasvatav investeerimisobjekt. Seetõttu tuleks selguse huvides anda suunised ka bioloogiliste varaobjektide kajastamiseks, mis ei ole seotud põllumajandusliku tegevusega ja liigendada juhendis bioloogilise vara arvestuspõhimõtted vara kasutuseesmärgist lähtuvalt.
Aire Karhu kaitses Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistritöö „Bioloogilise vara väärtuse kajastamine Eesti metsandusettevõtjate 2017. aasta raamatupidamise aastaaruannetes“.
Arvestusalaste uurimustööde konkurss on Aire meelest kindlasti vajalik, kuna võimaldab anda oma panuse arvestusala arengusse. Bioloogilise vara kajastamist on Eestis vähe uuritud ja seetõttu saab tema tööst leida lähenemisi, mida praktikas rakendada või teema arendusena edaspidi uurida.
Blogiteksti võib avaldada ajakirjanduses ning seda kasutada ajakirjandusliku sisu loomisel. Teksti kasutamisel ja refereerimisel palume viidata allikale ja autorile.
Siit leiad kõik 2019. aasta konkursi võidutööd