Järgmiseks neljaks aastaks ametisse kinnitatud finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler, kes on muuhulgas ka Eesti Siseaudiitorite Ühingu pikaaegne liige, räägib kolmest fookusest, millele finantsjärelevalves lähiajal rõhku panna tuleb.
Finantsinspektsioonis on töös järgmine tegevuskava, uues strateegias nähakse muu hulgas ette finantsombudsmani loomist. See tähendaks uuendatud lähenemist finantsvahendajate õiguskaitses. “Finantsombudsman on institutsioon, mis lahendab finantsvahendajate ja nende tarbijate vahelisi vaidlusi,” rääkis Kessler.
Kessleri sõnul lahendab Eestis nüüd ja edaspidi endiselt õigusvaidlusi mõistagi kohus, kuid ühes tavalises tsiviilvaidluses on kohtunikule suurpank ja tema väike klient võrdsed. “Ja eks need infoväljad ole erinevad – väiksel kliendil on raske hankida sobivat esindajat ja ega seda oskusteavet Eestis liiga palju ei ole,” tõdes ta.
Euroopa näitel on tegemist finantsturgude toimimist hästi tundvate professionaalidega, kes on üldkohtunikust pädevamad, kes peavad tegelema testamentidest tuletisinstrumentideni. “Sa ei saa olla ka spetsialist kõikides valdkondades,” märkis Kessler.
Küberteemad ja juhtimiskultuur
Finantsjärelevalves tuleb Kessleri sõnul hakata veel enam pöörama tähelepanu kübervaldkonnale. “Äriedu ja ärimudeleid ei ole meie leib – meie leib on riskijuhtimise kontrollimine. Kui digitaliseeritus tõuseb, siis kasvavad ka küberriskid. On välised riskid, igasugu ründed. On erinevad sisemised riskid. Näiteks tuleb tarkvaraliste versioonide uuendus ja poes enam kaardiga maksta ei saa,” rääkis Kessler.
Seega tuleb pöörata tähelepanu süsteemide talitluspidevusele, kui värsked nad on, kas neisse investeeritakse piisavalt, et need kuidagi ühetaoliselt uuendada.
Kolmanda teemana plaanitakse tegeleda teemaga, mida Kessler nimetab “juhtimiskultuuriks tipus”.
“Eks järelevalvajad alati on huvitatud sellest, et õiguskuulekus tipus oleks see, mis prevaleerib. Meile väga ei meeldi sellised asjad nagu efektiivsed õigusrikkumised finantssektoris. Finantssektor tugineb usaldusele ja õigus on mört, mis hoiab selle usalduse kive koos. Kui seda õigust kuidagi erodeerima hakatakse, siis pole lõppkokkuvõttes usaldus ka enam selline, nagu olema peaks, ning finantssektor ei toimi enam nii korrapäraselt, nagu peaks.”
Kilvar Kessleri teine ametiaeg finantsinspektsiooni juhina algab 16. jaanuaril 2022.
Kuula intervjuud Kilvar Kessleriga täispikkuses Äripäeva veebist