Kersti Kaljulaid tegi ESAÜ juubelikonverentsil 2015. aastal ettekande kriiside mõjust kontrollikeskkonnale EL-is.
Kersti Kaljulaid rõhutas oma ettekandes, et ühtegi kriisi ei tohi lasta raisku minna.
Kui 10 aastat tagasi oli EL eelarve kontroll staatiline – eesmärk oli kiiresti liikmesriikidesse raha saata, siis täna on olulisem see, kuidas me raha kasutame. EL-is majandus- ja finantskriisi lahendamiseks tehtud kiired lahendid ei ole ideaalsed.
Unustatud on kontrollimehhanisme, samas avalik huvi ja usaldus on endiselt tugev.
EL kui organisatsioon on kriisiajal kiiresti ja oluliselt muutunud (nt mitmeid kehandeid on juurde tekkinud) ning kontrollikeskkonnale on väljakutse, kuidas ajas mitte maha jääda.
Valdkonnad, kus Kaljulaidi arvates annab aruandluskohuslust parandada:
- EL ja liikmesriikide ühise tegevuse koordineerimine;
- Koostöös kolmandate isikutega projektide elluviimine (nt ÜRO, erasektor, abi kolmandatele riikidele), kus suutlikkus projekti hallata on nõrk, kuna reeglid on loodud otsetoetuste jaoks;
- Muutuv poliitiline struktuur ja liikmesriikide erinevad arengukiirused;
- Euroopa keskpankade süsteem – liikmesriikide erinev kontrolliõigus oma keskpankade üle on tekitanud küsimuse, et kas olukorras, kus Euroopa Keskpank võtab liikmesriikidelt kohustusi üle, peaks Kontrollikoja kontrolliõigus selles valdkonnas suurenema?
- Euroopa Investeerimispank (EIB) – Euroopa Parlamendil puudub info EIB kontrollimehhanismist. Kuna EIB-l on Junckeri plaanis suur roll, tuleks seda olukorda muuta;
- Finantsjuhtimine – kas raha kasutati korrektselt vs kas kasutati tulemuslikult. Olulisem on mõõta tulemusi, mis toob kaasa selle, et vastavusauditite asemel tuleb liikuda tulemusauditi suunas.