31. märtsil toimunud ja kiiresti täitunud osalejate arvuga ürituse „Kolleegile külla“ võõrustajaks oli Eesti Panga siseauditi osakonna meeskond.
Siseaudiitoritest külastajatele lausus tervitussõnad juhatuse liige Hardo Hansson, jättes seejärel meid kuulama panga ökonomisti Peeter Luikmeli ettekannet „Eesti ja euroala majanduse hetkeseis. Euroala keskpankade varaostud“. Saime teada, et esmakordne keskpanganduse mõte pärineb 17. sajandi keskpaigast, Rootsist. Kuulsime, et kuigi majanduskriisi algas 2008. aastal ja näiliselt taastus euroala kehvemini kriisist, ei ole maailma majanduse prognoos kuigi hull. Kuulsime, et vaatamata inflatsiooni oluliselt mõjutavate, kuid väljaspool keskpanga kontrolli asuvate naftahindade kõikumisele, on üks keskpanga eesmärke hoida inflatsiooni 2% lähedal ja tagada riigieelarve tasakaal kehtiva reeglistikuga.
Kokkuvõtlikult saime teada, millest oli euroala nigel majanduskasv põhjustatud ja missugune võib olla Eesti olukord tulevikus. Nagu siseaudiitorile kohane, kõnetas euroala keskpankade varaostude teemast tõik, et võlakirjade ostudel puhul on omad reeglid, millest tuleb kinni pidada ja mis manööverdamisvõimalusi ei paku.
Harivast ja huvitavast ülevaatest lummatud, vaatasime oma silmaga nõukogu koosolekute ruumi ja ülimalt turvatud nõupidamissaali ning astusime sama turvalisse siseaudiitorite tööruumi (väidetavalt endine kulla hoidla) ning nautisime kohvilauda.
Seejärel tutvusime meie kolleegide rolli ja igapäevatööga. Täpsemalt võibki jääda rääkima, kuid selgus, et Eesti Panga meeskond viib läbi 11‑13 auditit aastas, neist 6-8 teemat valitakse panga siseauditi poolt. Ühe eurosüsteemi liikmena, viiakse etteantud teema ja programmiga, kus planeerimine on eelnevalt teostatud, läbi üle-euroopalisi auditeid orienteeruvalt 6 tk aastas. Auditite planeerimisel on teada 3-5 aasta tagant korduvad, kõrge riskiga teemad ja mõned teemad, mida auditeeritakse väga harva. Samas ei teki olukorda, et mingit osa auditi universumi alamprotsesside hulgast ei auditeeri mitte kunagi.
Nõuandvate tööde osas hinnatakse esmalt mahtu ning seejärel selgub, kas on vajalik memo või piisab paarist lausest vastuseks küsimustele, mida siseaudiitor asjast arvab. Hea oli teada, et osakonnajuhatajate ja tippjuhtkonnaga kõnelemisel ei ole bürokraatia takistuseks ning kvaliteedihindamisel keskendutakse esmajärjekorras sisulisele parendamisele.
Kolleegile Külla üritus oli igati kordaläinud ja väga hästi korraldatud. Aitäh Eesti Panga siseauditi inimestele ja panga töötajatele sooja vastuvõtu eest!