Kui kestlikkuse näitajast saab palgamaksja: ESG-põhine juhtkonna tasustamine ja siseauditi roll
Kui kestlikkuse näitajast saab palgamaksja
Peaaegu kogu oma lühikese ajaloo jooksul oli keskkonna-, sotsiaalse ja ühingujuhtimise (ESG) näitaja pehme number. See seisis aruandes, kujundas mainet ja kui see oli veidi liiga optimistlik, mõõdeti selle optimismi hinda pigem usaldusväärsuses kui rahas. See ajastu on lõppemas. Üha suurem osa suurtest börsiettevõtetest seob nüüd osa juhtkonna tasust ESG-eesmärkidega. Hetkest, mil ettevõte seda teeb, ei ole kestlikkuse näitaja enam pelk aruanderida, vaid muutub millekski palju kaalukamaks. Sellest saab number, mis otsustab, kui palju raha tegevjuht koju viib.
Tegemist ei ole vaid mõne innuka ettevõtte marginaalse praktikaga. Suurte Põhjamaade ja Baltikumi börsiettevõtete ülevaates osutus ESG-ga seotud juhtkonna tasustamine laialt levinuks ja muster oli kõnekalt ebaühtlane. Põhjamaade ettevõtete seas oli see peaaegu tavapraktika, samas kui Baltikumi ettevõtete seas oli see märksa harvem. Kus iganes see aga esineb, teeb see sama asja: see muudab ESG-näitaja tasu vallandajaks (ingl pay trigger). Just see vaikne muutus on koht, kus siseaudit peaks tähelepanu pöörama hakkama.
Hea siseaudiitori esimene tung ükskõik millise numbri ees on esitada lihtne küsimus: kas see näitaja on oluline, ja kui on, siis kes tagab, et see on õige? ESG-ga seotud tasu puhul osutub sellel küsimusel ebamugav vastus. Näitaja on väga oluline ning see, kes tagab selle õigsuse, ei pruugi olla see, keda kõrgem juhtorgan eeldab.
Mida andmed näitavad ja mida mitte
Tõendusmaterjali osas tasub olla täpne, sest täpsus ongi selle argumendi tuum.
Samas ilmnes andmestikus, et ettevõtetel, kes seovad juhtkonna tasustamise ESG-eesmärkidega, on tavaliselt madalam töötajate voolavus. See seos on reaalne, kuid tagasihoidlik, ning tegemist on korrelatsiooni, mitte tõestatud põhjusliku seosega. Oleks lihtne ja väär öelda, et ESG-ga seotud tasustamine vähendab voolavust. See, mida andmed ausalt toetavad, on kitsam: seda tüüpi tasustamismudelit kasutavaid ettevõtteid seostatakse stabiilsema tööjõuga põhjustel, mida andmed üksi ei suuda lahti harutada. Voolavust mõjutavad palgad, tööturg, sektor ja laiem majanduskeskkond ning ESG-ga seotud tasustamine on selles põimingus parimal juhul vaid üks niidistik. Seos edasise finantsvõimekusega on veelgi nõrgem ega ole kinnitust leidnud.
See on sama "osalise lahtisidumise" (ingl partial decoupling) muster, mis läbib suurt osa ESG-juhtimisest. Teatud mehhanism on seotud ühe tulemusega, kuid kogu ahel finantstulemusteni jääb tõestamata. Teadlase jaoks on see märkus, mida tuleb esitada ettevaatlikult. Siseaudiitori jaoks on see aga peaaegu asjakohatu. Audiitori mureks ei ole see, kas ESG-ga seotud tasustamine toimib nii, nagu kavandatud. Audiitori mure on palju lihtsam ja seda on palju raskem ignoreerida: üks number otsustab nüüd juhtkonna tasustamise üle ning keegi peab olema kindel, et see number on õige.
Selle erisuse juures tasub peatuda, sest just see muudab siseauditi positsiooni tugevaks. Argument, mis sõltuks sellest, kas ESG-ga seotud tasustamine tegelikult parandab töötajate püsimist või tulusust, püsiks või langeks koos selle mehhanismi kohta käivate tõendite tugevusega. Käesolev argument sellele ei toetu. See tugineb vaid kahele faktile, mis ei ole vaidlustatavad: numbril on nüüd rahalised tagajärjed ja sõltumatu kontroll selle üle on napp.
Juhtkonna tasustamise aluseks olev lünk
Siinkohal seostub argument järgmise probleemiga: Kestlikkuse aruandluse direktiivi (CSRD) kohaselt peab kestlikkuse info kohta andma piiratud kindlustandva hinnangu (limited assurance), mitte finantsaruannetele kohaldatava piisava kindlustandva hinnangu (reasonable assurance). Piiratud kindlustandev hinnang on negatiivset laadi kinnitus. Audiitor ei kinnita, et arv on õige, vaid märgib üksnes, et talle ei ole jäänud silma midagi, mis viitaks sellele, et arv on oluliselt väär. See sarnaneb pigem ülevaatusega kui täiemahulise auditiga.
Mõnda aega mõisteti seda piiratud taset alguspunktina. CSRD algne plaan nägi ette hilisemat liikumist piisava kindlustandva hinnangu poole, kui turg on küpsenud, kuid seda sammu enam ei tule. 2025. aasta lõpus kinnitatud Omnibusi lihtsustamispakett eemaldas plaanitud ülemineku piisavale kindlustandvale hinnangule, raamides selle muutuse kulusid kokku hoidva ja koormust vähendavana. Piiratud kindlustandev hinnang jääb kohustuslikuks ning spetsiaalset sellekohast standardit on oodata 1. juuliks 2027, kuid tee piisava kindlustandva hinnanguni on lõppenud. Praktikas on Euroopa Liidu ESG-kindluse andmine lähitulevikus ankurdatud piiratud tasemele.
Asetades need kaks fakti kõrvuti, muutub risk ilmselgeks. Kestlikkuse näitaja aitab nüüd määrata juhi palga suurust, kuid selle näitaja väline kontroll on kõige nõrgem pakutavatest kindluse andmise vormidest. Oleme loonud numbri, mis kirjutab organisatsiooni tippjuhtidele välja tšekke, ja ümbritsenud selle kõige kergema võimaliku sõltumatu kontrolliga.
Siin esineb tähendusrikas erand, mis kinnitab reeglit. Mõned ettevõtted, kes lepivad ülejäänud kestlikkuse aruande puhul piiratud kindlustandva hinnanguga, otsivad vaikselt piisavat kindlustandvat hinnangut vaid mõnele üksikule näitajale – sageli just neile, mis on seotud juhtkonna tasustamise või kasvuhoonegaaside (KHG) heitega. Kui number mõjutab otseselt juhtkonnale makstavat tasu, tekib ootamatult iha suurema kindlustunde järele. Turg on juba aru saanud, kus asuvad tundlikud arvud, kuid ei ole lihtsalt veel suutnud luua neile vastavat kontrollitaset kõikjal, kus need on olulised.
Miks on see siseauditi lahendada jääv probleem?
Kui tasustamisega seotud ESG-näitajate väline kindluse andmine jääb piiratuks, peab nõukogu ja tasustamiskomitee poolt tegelikult vajatav kindlustunne pärinema kuskilt mujalt. Siseaudit on selleks loomulik allikas ning sellega seotud töö ei ole midagi ebatavalist. See on sama distsipliin, mida siseaudiitorid juba finantsnäitajate puhul rakendavad, kuid mis on suunatud uuele ja kasvavale riskile.
Siseauditi peamine panus:
- Esimene neist on näitaja enda kontrollimine. Kui ESG-arv mõjutab juhtkonna tasu, saab siseaudit kontrollida, kas see on täielik, täpne ja tõendusmaterjaliga toetatud, täpselt samamoodi nagu mis tahes rahaliste tagajärgedega numbri puhul. See on otsene kaitse olukorra vastu, kus juhile makstakse liiga suurt tasu ülepaisutatud näitaja põhjal, mida keegi pole piisava kindlustandva hinnanguga üle kontrollinud. See on tuttavat tüüpi töö rakendamine uues valdkonnas ja just see muudab siseauditi selleks sobivaks.
- Teine panus on kontrollimine, kas eesmärgid on üldse auditeeritavad. Hästi seatud ESG-eesmärk tasustamise lepingus on mõõdetav, kontrollitav ja seda on raske manipuleerida. Halvasti kavandatud eesmärk on aga "pehme" siht, mis on rüütatud range kontrolli rüüsse – seda on lihtne täidetuks deklareerida, kuid raske ümber lükata. Siseauditil on head eeldused tasustamiskomiteele teada anda, kumma juhuga on tegemist, ning teha seda enne väljamakse tegemist, mitte siis, kui raha on juba liikunud.
- Kolmas on nende arvude loomise protsessi uurimine. Kestlikkuse andmete taga olevad süsteemid ja kontrollid on paljudes organisatsioonides palju uuemad ja vähem testitud kui aastakümnete jooksul lihvitud finantsaruandluse omad. Siseaudit saab hinnata seda küpsust, leida nõrgad kohad enne vigaste andmete tekkimist ning aidata organisatsioonil suhtuda tasustamisega seotud ESG-näitajatesse sama tõsiselt, kui on alati suhtutud finantsnäitajatesse. See puudutab nii kontrollikeskkonna ülesehitamist kui ka selle auditeerimist ning siseaudit on sageli ainus funktsioon, mis on võimeline nägema tervikpilti.
Kokkuvõtteks
ESG-ga seotud juhtkonna tasustamine levib Põhjamaades kiiresti ja Baltikumis aeglasemalt, kuid suund on igal pool sama. Kus iganes see kanda kinnitab, tekitab see rahaliselt väga mõjuva kestlikkuse näitaja, millele antakse praegu vaid piiratud väline kindlus. See kombinatsioon ei ole teoreetiline abstraktsioon, vaid konkreetne auditirisk: juhile võidakse tasu maksta näitaja põhjal, mida keegi pole rangelt kontrollinud.
Siseaudit ei pea tegutsemiseks ootama tõestust selle kohta, kuidas see mehhanism toimib. Ta ei pea langetama otsust selle üle, kas ESG-ga seotud tasustamine tegelikult vähendab voolavust või parandab tulemuslikkust. Piisab vaid arusaamast, et see number on nüüd väga oluline, kuid selle kontrollitase on madal, ning teha seda, mida siseaudiitorid on selliste numbritega alati teinud: kontrollida neid põhjalikult ja pakkuda nõukogule kindlustunnet, mida väline aruandlus pakkuda ei suuda. See ei ole koorem, mille üle peaks ametkond kurtma – see ongi täpselt see töö, milleks siseaudit on loodud.
Artikli kohta:
Siin viidatud järeldused põhinevad autori analüüsil, mis käsitleb ESG-ga seotud juhtkonna tasustamist ja tööjõunäitajaid suurtes Põhjamaade ja Baltikumi börsiettevõtetes 2024. majandusaasta aruandlustsükli põhjal. Valim hõlmab seitsme riigi (Rootsi, Soome, Taani, Norra, Eesti, Läti ja Leedu) Nasdaq Nordicu ja Nasdaq Balti põhinimekirjades noteeritud ettevõtteid, mis kuulusid kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) esimesse kohaldamislainesse ja kus oli vähemalt 500 töötajat. Andmed koguti käsitsi iga ettevõtte 2024. majandusaasta aasta- ja kestlikkusaruannetest, mis on kättesaadavad veebilehel sustainabilityreports.com. Lõplik valim koosnes 90 ettevõttest, millest 76 olid Põhjamaade ja 14 Baltikumi ettevõtted. Esitatud seoseid tuleks käsitleda korrelatsioonidena; analüüs ei tuvasta põhjuslikke seoseid. Lugejad, kes soovivad tutvuda alusandmetega, on teretulnud võtma autoriga ühendust aadressil Amit.Gupta@taltech.ee.