Siseaudiitorina siin- ja sealpool Soome lahte

EAS siseaudiitor
Kuupäev
Sildid: siseaudit
Sisu

Mai on ülemaailmne siseauditi kuu ning sel puhul vestlesime audiitori tööst Eesti Panga siseaudiitor Juhan Kull´iga.

Juhan on siseaudiitorina töötanud alates 2003. aastast. Peale Ernst&Young´is ärinõustamise ja finantsaudititega tegelemist tekkis tal huvi ka siseauditi valdkonna vastu. Tema esimene töökoht siseaudiitorina oli kunagises ettevõttes Kommest Auto. Seejärel asus ta tööle riigisektorisse ning oli siseaudiitor Autoregistrikeskuses. Huvi finantsvaldkonna vastu ja CIA sertifikaadi omandamine viisid Juhani Versobanka ning seejärel Eesti Panka, kus ta töötab 2011. aastast. Kuna Juhan on erialalt arvutiinsener, siis on tema tiitlite hulgas ka CISA sertifikaat.

Juhan on olnud Siseaudiitorite Ühingu (ESAÜ) liige oma siseauditi karjääri algusest ehk 2003. aastast.

Praegu on Juhan ka ühingu eetikakomisjoni esimees. Soov ESAÜ tegemistesse rohkem panustada tundus Juhani jaoks olema asjade loomulik käik, sest ta tundis, et midagi peab ka ise ühingu jaoks tegema. Lisaks ESAÜ-le on Juhan ka Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühingu (EISAÜ) liige. 

Kutseühingute puhul on tema jaoks suurim väärtus valdkonnaga seotud inimeste suhtlusringkond, mis võimaldab suhelda sama ala inimestega teistest asutustest ning see on erialaselt rikastav. Lisaks peab ta oluliseks ühingute koolitusi, mis on väga heaks enesetäiendamise võimaluseks.  

Lisaks siseaudiitori pikale staažile valisime Juhani persooniloosse ka põhjusel, et tal on värske kogemus ühisauditi läbiviimisest Soome Keskpanga kolleegidega.

Mõte ühisest auditist tekkis ajendatult Euroopa Keskpanga personaliarendusprogrammist EWE (External Work Experience), mille raames Euroopa keskpangad vahetavad omavahel lühiajaliselt spetsialiste. Juhan valis Soome seetõttu, et ta valdab soome keelt vabalt nii kõnes kui kirjas ja tal on juba varasemalt koostöökogemust soomlastega. Auditi läbiviimise ajal elas Juhan ajutiselt Soomes ning sai lähemalt näha ka soomlaste igapäevaelu ja õppis paremini tundma sealset ühiskonda.

Soome Keskpangal oli kavas IT audit.

Kuna neil endal selle valdkonna spetsialisti polnud, siis koostöös CISA sertifikaati omava Juhaniga valmiski infosüsteemide kasutusõiguste halduse audit. Juhani soov oli auditis osaleda kogu protsessi ulatuses ning nii koostatigi koos Soome Panga kolleegiga ühine auditi programm ning jagati omavahel läbiviidavad protseduurid. See tagas sujuva tööjaotuse ning mõlemad said oma osa panustada ka auditi aruande kirjutamisse. Kokku kestis audit 2 kuud ning  tulemusega on kõik osapooled väga rahul.

See kogemus oli vastastikku rikastav, kuna Soome kollegid said teada, kuidas Eesti Pangas auditeid läbi viiakse ning ka Juhan tõi Soomest kaasa ühtteist kasulikku mõtlemisainet, mida võiks oma töös teistmoodi korraldada. Kui veel selline võimalus tekiks, siis sooviks Juhan ette võtta praktiseerimise mõnes teises riigis, kuigi lihtne oleks ka uuesti Soome Pangas auditis osaleda, sest nüüd on selge, kuidas sealsed kolleegid töötavad ja asjad käivad.

Mõeldes soomlaste töökultuuri peale, toob Juhan välja, et soomlastel on selline mõiste nagu töörahu.

See tähendab, et kui inimene teeb ühte kindlat tööd, siis teda kergekäeliselt muude asjadega ei segata ega häirita. Eestis kahjuks sellist suhtumist väga tõsiselt ei võeta. Teiseks hindab Juhan seda, et Soome kolleegid olid väga toetavad. Kuigi alguses oli tal hirm, et kas ta ikka saab hakkama, siis kohalikud kolleegid selgitasid, et neil on kõigil lubatud eksida. Oluline on vigadest õppida ning see suhtumine tagabki pingevaba tööõhkkonna. Juhan tundis, et Soomes tehakse kõik, et ei tekiks tööstressi ning inimesed saaksid rahulikult töötada. Sama oli ka töövahenditega – kõik vajalik oli tema saabudes juba olemas ning töökorralduslik pool oli väga hästi läbi mõeldud ning töötajad ei pidanud ise millegi pärast muretsema.

Auditi puhul oli Juhani jaoks kõige raskem soomlaste ärikultuuri tunnetamine.

Igal maal ja rahval on oma formaalsuse ja mitteformaalsuse tasemed. Ka arvutisüsteemi kasutajaõiguste halduse osas võib asjale läheneda väga detailselt ja bürokraatlikult ning seetõttu vajaski alguses arusaamist, et kuidas see soome kolleegidele ettevõtte kultuuri arvestades mõistlik on, et vältida asja „üle võlli“ keeramist.

Ühisauditi kogemuse põhjal teistele soovitusi jagades Juhan pikka juttu ei tee, vaid ütleb, et kellel võimalus on, siis minge ja proovige ise järele. Iga inimene ja iga koht on erinev ja iga kogemus on erakordne.

Jaga sotsiaalmeedias