Kas tehisintellekt võib ühel päeval asendada siseaudiitorit?
Hiljuti tsiteeriti mind (R. Chambers) Forbesi ajakirja artiklis, kus minult küsiti, kas tehisintellekt võib ühel päeval asendada siseaudiitorit. Minu sõnum oli, et keerukate tehnoloogiate kasvav võime jälgida suuri ja keerukaid süsteeme ei asenda siseaudiitorit. Küll aga võimaldab tehisintellekt siseaudiitoril tõhusamalt ja mõjusamalt aidata organisatsioone nende probleemide lahendamisel ja eesmärkide saavutamisel.
Paraku aga ei käsitletud artiklis, kuidas tehisintellekt koos teiste digitaalsete ja tehnoloogiliste läbimurretega muudab põhimõtteliselt äritegevust ja kuidas see omakorda muudab ootusi siseauditile. Siseauditi kutseala on neljanda tööstusrevolutsiooni esirinnas. Kui kolm eelmist tööstusrevolutsiooni – aurumasinate kasutuselevõtt, elektrifitseerimine, arvutite kasutuselevõtt - viisid efektiivsuse ja tootlikkuse lineaarselt kasvule, siis neljas revolutsioon toob kaasa eksponentsiaalse muutuse.
Neljas tööstusrevolutsioon
Neljanda tööstusrevolutsiooni (4TR) üks määratlus on füüsiliste, digitaalsete ja bioloogiliste maailmade ühendamine, mis võib mõjutada kõiki valdkondi, majandust ja tööstusharusid. Alustades sellest, et lõppeb maailma sõltumine fossiilkütustest kuni selleni, et inimeste ja masinate koostöö jõuab täiesti uude ajastusse. Neljas tööstusrevolutsioon lubab mitte ainult innovatsiooni ja digitaalseid muutusi, vaid ka ettevõtete, sotsiaalmajanduslike normide, valitsuse ja inimkogemuse paradigma täielikku muutust. See pöördeline muutus kujundab ümber ka senised suhted ettevõtjate ja klientide vahel.
Murettekitav on aga see, et enamik organisatsioone ei ole nendeks muutusteks valmis.
Võtame näiteks digitaalsed muutused. Ligikaudu kolm neljast (72 %) IBM-i ja Harvard Business Review (HBR) uuringule vastanud juhtidest ütlesid, et järgmisel kolmel aastal on nad haavatavad konkurentide digitaalsete arengute osas. Veelgi murettekitavam on, et 1/3 uuringus osalenud 600 ettevõtjast hindas oma organisatsiooni uute tehnoloogiate kasutuselevõtu osas ebatõhusaks.
Uuringu "From Data to Disruption: Innovation Through Digital Intelligence“ aruanne kirjeldab digitaalseid murrangulisi muutusi kui konkurentsi, mida juhivad organisatsioonid, mis "kasutavad digitehnoloogiat, et mõista klienti, mõista turu suundumusi ja areneda innovatsiooni toel konkurentidest kiiremini.“
IBM / HBR aruanne nimetab kolm sammu, et saada digitaalseks innovaatoriks:
- Loo riskide võtmist toetav strateegia
- Võta kasutusele paindlik ja korratav lähenemisviis innovatsiooniks
- Edenda andmekäitluse kultuuri kogu organisatsioonis
Siseauditi juhid peaksid kaaluma nende sammude integreerimist oma ülesannetesse ja otsustama, kuidas nad saavad aidata juhtkonnal ja nõukogul rakendada neid oma organisatsioonis. Esimene samm, riskide võtmist toetava strateegia loomine, on tõenäoliselt kõige raskem siseauditi praktikutele, sest nende tegevus põhineb riskide hindamisel. Samas on riskide võtmine ettevõtte jaoks vägagi oluline. Iga loodud ettevõte, iga uue toote juurutamine, iga ettevõtlusalane innovatsioon, mis annab konkurentsieelise, põhineb riski võtmisel.
Kujutage ette, kus oleks siseauditi kutseala preagu, kui see ei oleks keskendunud tegevuskontrollidele1960ndatel ja 1970ndatel. Siseauditi kutseala on olnud olemas juba aastakümneid, kuid seda on nähtud pigem kui finantsfunktsiooni pikendust. Siseaudit oli minevikus keskendunud peamiselt finantskontrollide tõhususele. Paljudes ettevõtetes peeti siseauditit vajalikuks ja oluliseks - peaaegu tegeliku väärtuse loojateks. Siis võtsid riskivõtjad siseauditi kutsealal riske, võttes eest „rohelised silmaklapid“ ja hakkasid pakkuma kindlust andvat tegevust ka muudes valdkondades kui vaid rangelt finantsvaldkonnas.
Kujutage ette sedagi, kus oleks siseauditi kutseala, kui ei oleks asutud kasutama uut tehnoloogiat, mida võimaldavad arvutid. 1980ndate aastate alguses oli minu siseauditi üksuses kõige keerukam tööriist kalkulaator. Arvutite ajastu on aga siseauditite läbiviimise ümber korraldanud, vähendades nt oluliselt valimi kasutamist, parandades siseaudiitorite suutlikkust jälgida organisatsiooni tegevusi ja tehinguid ning oluliselt suurendanud töö tõhusust. Tänapäeval kasutavad organisatsioonid juba rutiinselt keerukat tarkvara, mis keskendub peamiste kontrollide osas pideva auditeerimise meetodi (continuous auditing) rakendamisele. Siseauditi kutsealal on raske üle hinnata tehnoloogiliste arengute tähtsust.
Need on vaid kaks näidet sellest, kuidas siseauditi kutseala on ümber kujunenud, kuid need muutused võivad paista vaid kääbustena nende muutuste kõrval, mis ootavad meid lähitulevikus. Digipööre on aga kõigest vaid pealispind. Neljas tööstusrevolutsioon muudab tehisintellekti, robootika, asjade Interneti, autonoomsete sõidukite, 3D-trükkimise, kvantarvutustehnika, nanotehnoloogia ja muude uute tehnoloogiate abil igavesti maailma, mida me siiani tundnud oleme.
Minu seisukoht on, et siseauditi osas arenevad tehisintellektiga seotud muutused sama kiiresti kui tehisintellekti potensiaal ise. Nagu ma hiljuti säutsusin Twitteris: "Pead püsti, siseaudiitorid: Tehisintellekt on tohutu võimalus saada tagasisidet, mõneti läbinägelikkust ja veidi ettenägelikkust" Olen kindel, nagu ka paljud eksperdid, et tehisintellekti peamiseks väärtuseks saab "ettenägelikkus". IIA juhid tunnistavad plahvatuslikku muutust, mida tehisintellekt hakkab esitama siseauditi kutsealale. Ka sedagi, et uuringud ja nõustamise pakkumine tehisintellekti tuleviku ja siseauditi teemal muutub eeloleval aastal oluliseks prioriteediks.
Vahepeal aga vaadake, kuidas minu blogis lähinädalatel kommenteeritakse tehisintellekti ja siseaudititi teemasid. Nagu alati, ootan teie kommentaare. Vaata artiklit!