Uuring „Andmed tulevikuühiskonnas“ on valminud eesmärgiga aidata suurendada andmekasutust riigivalitsemisel ning kujundada andmevaldkonnas pädevat ja tulevikku vaatavat poliitikat.
Uuring valmis Riigikantselei ja Arenguseire Keskuse tellimusel.
Uuringu aruanne:
- annab ülevaate peamistest andmevaldkonna arengut mõjutavatest teguritest ja trendidest
- pakub trendianalüüsi ja ekspertide sisendi põhjal välja Eesti andmeühiskonna võimalikud tulevikustsenaariumid aastaks 2035
- kirjeldab peamisi otsustuskohti ja poliitikasamme, mis võiksid aidata suurendada andmete kasutamist majandusliku ja ühiskondliku väärtuse loomeks
Tänasel digiajastul luuakse majanduses, riigivalitsemises ja inimeste elutegevuse käigus iga päev kasvaval hulgal andmeid. Aastal 2022 loodi maailmas ligi 100 zetabaiti andmeid ning aastaks 2025 ennustatakse selle mahu kahekordistumist.
Erasektor kasutab andmeid järjest enam tootmisprotsesside, tarneahelate ja teenuste seireks ja optimeerimiseks, kasvab andmepõhiste ärimudelite hulk ja turuväärtus.
Ka avalikus sektoris on hakatud rääkima andmepõhisest riigivalitsemisest ehk andmete kasutamisest poliitikaotsuste tegemisel, aga ka avalike teenuste parendamisel ja uute andmepõhiste teenuste pakkumisel. Avalikult sektorilt oodatakse erasektori arengutuultes nutikat andmekasutust, mis muudaks kodanikule teenuste kasutamise võimalikult mugavaks.
Aina enam räägitakse n-ö proaktiivsetest teenustest
Need teenused kasutavad andmeid selleks, et luua automaatseid ja kodanike vajadusi ennetavaid teenuseid (nt juhiloa või sotsiaaltoetuse väljastamine olemasolevate andmete põhjal, ootamata inimeselt igakordset avalduse esitamist või vajaduse tõendamist). See eeldab muuhulgas once-only põhimõtte rakendamist (riik ei kogu inimestelt uuesti andmeid, mis on mõnes avaliku sektori andmebaasis juba olemas) ja andmete ristkasutust ehk eri andmebaasides hoitavate andmete kombineerimist valitsemisalade sees ja vahel, et luua inimeste jaoks väärtuslikke teenuseid.
Avaliku teabe jagamise kontekstis on tekkinud avaandmete kontseptsioon, mis on tänu masintöödeldavate andmevormingute, dünaamiliste andmete ja nende kiiret jagamist võimaldavate rakendusliideste kasutamisele avanud ettevõtetele ja kodanikuühiskonnale uusi võimalusi nii ühiskondliku kui ka ärilise väärtuse loomiseks.
Masintöödeldavad andmevormingud ja ühtsete andmestandardite juurutamine on võimaldanud esile kerkida ka ideel reaalajamajandusest ehk digitaalsest ökosüsteemist, kus ettevõtete äritehingud, aga ka majandusarvestus ja aruandlus avalikule sektorile toimuks automaatse andmevahetuse kaudu reaalajas.
Automaatne andmevahetus organisatsioonide vahel võimaldaks ettevõtetel keskenduda paberarvete liigutamise ja perioodiliste aruannete koostamise asemel tulutoovale äritegevusele, aidates säästa aega ja raha, aga luua ka võimalusi innovaatiliste andmepõhiste ärimudelite arendamiseks.
Seega ei teki andmemaailma suurimad võimalused sageli mitte andmete kasutusest era- või avaliku sektori sees, vaid olulisel määral just andmete jagamisest sektorite vahel.
Andmetehnoloogiate arengud on viinud majanduse ja ühiskonna andmestumiseni, mis lihtsustatult tähendab suure osa inimtegevuse ning interaktsioonide tõlgendamist andmetesse.
Andmeid koguvad ja loovad lisaks ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele inimesed ise – seda nii aktiivselt (nt sotsiaalmeedia postituste kaudu) kui ka passiivselt (kasutades nutiseadmeid, aktiivsusmonitore jne). Seejuures tekivad keerukad andmesuhted – näiteks kuuluvad sedalaadi kommertstoodete tarbimisel tekkinud andmed sageli (globaalsetele) eraettevõtetele, kellele aga ei rakendu nende andmete kasutamisel samasugused reeglid ja aruandekohustus, nagu avalikule sektorile.
Samal ajal võivad inimesed soovida jagada eraettevõtete ja avaliku sektori andmebaasidesse kogutud andmeid teiste asutuste või ettevõtetega (nt välismaise pangaga krediidivõimekuse hindamiseks), ent peavad digitaalset andmevahetust võimaldavate kokkulepete ja protsesside puudumisel võitlema oma õiguse eest andmetele juurde pääseda ning koguma eri asutustest paberkandjatel dokumente.
Avalikkuse ootused ja ühiskonna kasvav andmepõhisus tekitavad vajaduse nii avalikus kui ka erasektoris loodavate andmete jagamiseks ja valitsemiseks viisil, mis aitaks luua andmetest võimalikult palju ühiskondlikku ja majanduslikku väärtust, ent tagaks samal ajal andmete vastutustundliku, eetilise ja turvalise kasutuse.
Käesolev uuring lähtub eeldusest, et toimivate andmepoliitika ja andmete valitsemise mudelite väljatöötamiseks vajab avalik sektor head arusaama tuleviku andmekasutust mõjutavatest teguritest ja trendidest. Oluline on mõista olulisi arengusuundumusi nii kitsamalt andme- ja digitehnoloogia valdkonnas kui ka laiemalt majanduses ja ühiskonnas, arvestades seejuures globaalseid megatrende nagu üksikisikute kasvav roll, majanduse globaalne läbipõimitus, uute majandusjõudude esilekerkimine, kliimamuutused jpm.
Olulisemgi on aga teadvustada määramatuid tegureid, mis võivad andmeühiskonda mõjutada, ent mille arengutrajektoori on raske ennustada.
Ka selles uuringu aruandes esitletud andmeühiskonna neli tulevikustsenaariumi lähtuvad just niisuguste määramatute tegurite erinevatest kombinatsioonidest, et pakkuda poliitikakujundajatele ja avalikkusele mõtteainet ning aidata Eestil erinevateks võimalikeks tulevikustsenaariumideks valmis olla.
Aruanne koosneb neljast peatükist:
I Metoodika
II Andmevaldkonna arengut mõjutavad tegurid
III Eesti andmeühiskonna tulevikustsenaariumid 2035
IV Eesti andmepoliitika valikud
Loe aruande tervikteksti SIIT.