Raport: avaliku teabe laiemat kasutust piirab ametnike ebakindlus

Kuupäev
Sisu

Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist „Avaliku teabe kasutamise kitsaskohad Eestis“ selgub, et Eesti ühiskonna andmestumine tekitab järjest suuremaid väljakutseid nii avalikule kui ka erasektorile.

Avaldame raporti ka siseaudiitorite ühingu kodulehel, kuna raportis on aktuaalseid teemasid ja mõtteainet ka siseaudiitorite töölauale.

raport_2022.jpgSuurima kitsaskohana tuuakse raportis esile riigi andmekogude erinevaid standardeid ja teabele kergekäelist juurdepääsupiirangute seadmist.

Erasektori esindajad nimetavad andmepäringute aeglust, kulusid, regulatsiooni ebaselgust, põhjendusvajadust ja keerukat leitavust.

„Teabe ja andmekogude laialdane avaldamine suurendab ühiskonna läbipaistvust, vähendab korruptsiooniohtu ja annab erasektorile võimaluse arendada heaolu suurendavaid tooteid ja teenuseid,“ ütleb Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu.

„Kuivõrd andmeid puudatavad regulatsioonid on keerulised, siis ametnik ei julge võtta vastustust andmete väljastamise eest. Selle tulemusel näemegi juhtumeid, kus piiratakse olemuslikult avalikule teabele juurdepääsu 75-aastaks.“

Eksperdi sõnul soodustab avaliku teabe seadus juurdepääsupiirangute kergekäelist seadmist.

„Ka Andmekaitse Inspektsiooni roll on kahetine ja konfliktne, kus üheaegselt tuleb kaitsta isikuandmeid ja edendada teabele juurdepääsu,“ selgitab Johanna Vallistu.

Arenguseire Keskuse tellimusel 2022. aastal tehtud kvalitatiivuuringu järgi takistavad avalikku sektorit andmete suuremal avaldamisel andmekogude erinevad standardid ja protseduurid ning andmepäringute mahukus.

Andmete ligipääsetavuseõiguslike ja praktiliste takistuste uurimiseks viidi läbi intervjuud avaliku ja erasektori esindajatega. Intervjueeritavate hulgas olid erasektori ja äriühingute esindajad, kodanikuühiskonna esindajad, avaliku võimuesindajad, ajakirjanikud ja kohtuvõimu esindajad.

Tutvu lühiraportiga Avaliku teabe kasutamise kitsaskohad Eestis

2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks andmevabaduse tulevik, milles käsitletakse keskseid arengusuundumusi ning valikuid Eesti andmemajanduse ja andmepõhise riigivalitsemise edasisel arendamisel aastani 2035. Andmevabaduse seiretöö osaks on ka avaliku teabe kasutamise võimaluste uuring, milles hinnatakse avaliku teabe õiguslikku ja praktilist kasutatavust Eestis.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Jaga sotsiaalmeedias