ESAÜ Tartu infotunnis 08.05.2014. a. viidi läbi fookusgrupi intervjuu teemal „Siseaudiitori roll organisatsiooni arengu suunamisel“
Intervjuu läbiviimise eesmärk oli võrrelda siseauditi rolli toiduainetööstuse kvaliteedisüsteemi juhtimisel teiste valdkondade kvaliteedisüsteemide juhtimisega. Fookusgrupiintervjuu tulemust kasutatakse magistritöö: “Siseautiti roll toiduainetööstuse kvaliteedisüsteemi juhtimisel“ empiirilise osa koostamisel. Magistritöö eesmärk on kaardistada siseauditi roll toidu kvaliteedi ja toiduohutuse tagamisel ning parendamisel kogu käitlemisahela ulatuses.
Toiduainetööstuses on oluline tagada jälgitavus ja parendada toidu kvaliteedi ning toiduohutuse taset kogu käitlemisahela ulatuses.
Kõrged nõudmised toiduohutuse ja – kvaliteedi suhtes on tingitud tarbijate, jaemüüjate, seadusandluse ja omanike poolsest kasvavast survest. Tooteohutussüsteem ja toote stabiilne kvaliteet on osa heast juhtimistavast. Siseaudit aitab kaasa kvaliteediohje tagamisele.
Rohkem kui kunagi varem on tänapäeval toidu kvaliteet ja -ohutus tarbijate ning järelvalveasutuste pideva tähelepanu all. Seda on tugevdanud toiduohutusega seotud hirmud. Kvaliteedi, toiduohutuse, töötervishoiu, keskkonna ja sotsiaalse vastustuse alaste riskide juhtimine kogu toidu tarneahela ulatuses on saanud iga ettevõtte jaoks oluliseks.
Organisatsiooni edukas juhtimine ja toimimine nõuab selle süstemaatilist ja läbipaistvat suunamist ning ohjet. Edu saab tuleneda juhtimissüsteemi rakendamisest ja ajakohasena hoidmisest, mis on kavandatud pidevalt parendama toimivust kõigi huvipoolte vajadusi silmas pidades.
Sõna kvaliteet tuleneb ladina keelest (qualitas ’omadus, laad, headus, väärtus’).
Majandusdoktor Heino Levald defineerib kvaliteedi mõistet artiklis: „Kvaliteedijuhtimine ja selle rakendamine avalikus juhtimises“: kvaliteet on inimtegevuse tulemuste vastavuse aste nende tarbijate (klientide) vajadustele ja ootustele. Sellisena on mõiste kvaliteet kasutatav mistahes alal, sh avalikus juhtimises. ISO 9000:2000 defineerib kvaliteeti, kui määra, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid.
Kvaliteet on oma arengus läbi käinud erinevaid etappe, saades mõjutusi mitmetelt eri ühiskondadelt ning nende filosoofidelt ning välja jõudnud tervikliku kvaliteedijuhtimiseni. Raamatus: „Terviklik kvaliteedijuhtimine Teooria ja praktika“ defineerib John S. Oakland (2006:13): Kvaliteediohje põhiolemuseks on tegevused ja meetodid, mida rakendatakse toote, protsessi või teenuse kvaliteedi saavutamiseks ja hoidmiseks. Siia kuulub seiretegevus, kuid see on seotud ka kvaliteediprobleemide leidmise ja nende põhjuste elimineerimisega, et kliendi nõuded oleksid pidevalt täidetud.
Kvaliteeditagamine seisneb üldjoontes kvaliteediprobleemide ennetamises planeeritud ja süstemaatiliste tegevuste kaudu.
Nende hulka kuulub hea kvaliteedijuhtimissüsteemi loomine ja selle vastavushindamine, süsteemi toimimise auditeerimine ja süsteemi enda ülevaatus. Toiduainetööstuse omapäraks, võrreldes teiste tööstusharudega (välja arvatud ravimistööstus) on suur fookus ohutusele. Toidu kvaliteet hõlmab endas tarbijate emotsioone ja nende rahuldamist. Toiduohutus on aga paljuski väga hea looduse reeglite tundmine ja erinevate lohakus- ja sabotaažikäikude ennetamine.
Toiduohutus on igapäevane ja kõrge riskiga faktor, mis seab omad ranged reeglid toiduainetööstusele. Toiduohutus - põhimõte, et toit ei põhjusta tarbijale kahju, kui seda valmistatakse ja/või süüakse vastavalt ettenähtud viisil.
Heade tootmistavade kõrval on toiduainetööstustes kvaliteedijuhtimissüsteemi alusena kasutusel erinevad standardid.
Üha enam leiab rakendust ISO 22000, mis on eeskätt integreeritud juhtimissüsteem toiduainete-tööstustele, sisaldades endas komplekti nõudeid ettevõtte toiduohutuse juhtimissüsteemile ja andes hea võimaluse ka rahvusvaheliseks võrdlushinnanguks. ISO 22000 ühendab endas HACCP (Hazard Analysis Critical Control Points- ohtude analüüs läbi kriitiliste kontrollpunktide ohje. Tegemist on toiduohutuse tagamist ennetava süsteemiga), head tootmistavad ja kvaliteedijuhtimissüsteemi. ISO 22000 tagab ettevõttele süsteemse lähenemise juhtimissüsteemile ja seeläbi tõstab ka toiduohutuse taset ettevõttes.
Siseaudit, ettevõttesiseste protsesside jälgitavuse tagamine kuni valmistoote väljastamiseni, hügieeniaudit, kriitiliste kontrollpunktide määramine, nende jälgitavus - see loetelu on oluline osa kvaliteedisüsteemist toidu-ainetööstuses.
Fookusgrupiintervjuu käigus saadi kinnitust, et lähenemine auditeerimisele ja auditeerimise põhitõdede rakendamine on sarnane igas valdkonnas, olgu tegemist siis kas toiduainetööstusega või muude tootmis- ja majandusharudega. Erinevus tuleneb iga tootmis-, tegevus- või majandusharu omapärast.
Kasutatud kirjandus:
- http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/organisatsiooni_kasiraamat/13.pdf
- http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14299#
- John S. Oakland, 2006, „Terviklik kvaliteedijuhtimine Teooria ja praktika“
- EVS-EN ISO22000:2006; 3.1
- ISO 9000:2000
- ISO 9000:2007; 0-2
- http://www.bureauveritas.ee/wps/wcm/connect/bv_ee/local/home/clients/case-studies/edulugu-woro+kommerts?presentationtemplate=bv_master_v2/caseStudyItem_v2
- http://www.bureauveritas.ee/wps/wcm/connect/9c406f4b-31d7-426a-b925-529f6d5c49de/BureauVeritasFood2010_est_24okt_2011.pdf?MOD=AJPERES
- M.Roasto; M.Breivel; P.Dreimann 2011 „Toiduainetööstuse tootmishügieen“
- http://www.evs.ee/Portals/0/pdf/infomaterjal/Kvaliteedijuhtimiss%C3%BCsteemid.pdf