Transparency Internationali äsja avaldatud 2021. aasta korruptsioonitaju indeksis kaotas Eesti 2020. aastaga võrreldes punkti, jagades nüüd 74 punktiga 13.–17. kohta Kanada, Islandi, Iirimaa ja Austriaga.
Eesti tulemus paranes seetõttu, et teiste riikide tulmus halvenes. Korruptsioonitaju indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitika kujundamises, tajutuna välisekspertide ja äriringkondade poolt. Tulemused esitatakse skaalal 0 kuni 100, kus 0 on viide kõrgele ning 100 madalale korruptsioonitasemele.
„Oleme seekord huvitavas olukorras, kus oleme näiliselt edetabelis tõusnud, kuid punkte on vähem. Seega – meie koht on paranenud, sest teiste riikide tulemused on halvenenud, mis pole meie jaoks korruptsiooni tõrjumise võimekuse raames mingit pidi võit,“ kommenteeris Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Steven-Hristo Evestus.
Korruptsioonitaju indeksi 10 aasta tulemuste analüüsist selgub, et Eesti on üks 25 riigist, mis on statistiliselt olulisel määral punktisummat parandanud. „Alates 2012. aastast on Eesti punktisumma kasvanud 10 punkti võrra, mis on suur edusamm. Viimase viie aasta jooksul on meie tulemus aga üpris sarnaseks jäänud,“ selgitas Evestus tulemusi.
2021. aastal toimus siiski mitu olulist edasiminekut, mille mõju kajastub mõnes järgmises indeksi tulemuses.
Märtsis võttis valitsus vastu lobistidega suhtlemise hea tava, tänu millele avaldab suur osa valitsusasutusi kõrgemate ametiisikute lobikohtumisi. Sügisel saatis justiitsministeerium avalikule kooskõlastusele väljatöötamiskavatsuse erakonnaseaduse muutmiseks ning peagi on oodata ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse parandamist.
Eeldatavasti jõustub 2022. aasta keskel rikkumisest teavitaja kaitse seadus, mis pakub vihjeandjatele kaitset ning paneb suurematele organisatsioonidele kohustuse sisse seada vihjeliinid. Korruptsioonitaju indeks on kuni 13 iseseisva uuringu ja ekspertrühma hinnangute koondtulemus. Indeksis ei leia kajastamist erasektori korruptsioon ning rahapesujuhtumid.