Justiitsministeeriumi tehtud ülevaatest selgus, et 1. juuniks esitas huvide deklaratsiooni 4387 inimest ehk 76% kohuslastest.
Juuni alguse seisuga oli huvide deklaratsioonide registrisse kantud 5792 ametikohta. Võrreldes eelmise aastaga toimus märgatav kasv inimeste arvus, kellel on huvide deklareerimise kohustus, lisandus 757 kohta.
Põhjus on mullu sügisel toimunud kohaliku omavalitsuse volikogude valimistes: seisuga 31.05.2022 oli kohustus huve deklareerida nii neil, kelle volikogu või valla-, linnavalitsuse liikme õigused valimise tulemusel lõppesid, kui ka neil, kes uues volikogu või omavalitsuse koosseisus tööle asusid.
„Jätkuvalt on suureks probleemiks see, et kohalike omavalitsuste ametiisikud ei esita deklaratsioone õigeaegselt.
See on nii olnud läbi aastate,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. „Huvide deklareerimine on osa korruptsiooni vastasest võitlusest. Deklaratsioonide esitamata jätma tekitab küsimuse, kas inimesel on midagi varjata. Ma olen veendunud, et enamus deklaratsiooni esitamata jätnuist on ausad inimesed, kuid seda tuleks ka avalikkusele näidata ja mitte suhtuda kergemeelselt deklaratsiooni esitamise nõudesse.“
Tähtajaks oli deklaratsioon esitamata 1331 ehk 23% ametikohtadest, kellel see kohustus on.
Põhiosa ehk 91% esitamata deklaratsioonidest moodustavad KOV-ide ametiisikud. Ametikohtade järgi olid üle poole (54%) kõikidest esitamata deklaratsioonidest volikogude liikmete omad. Lisaks oli palju deklaratsioone esitamata ka valla- või linnavalitsuse liikmetel (11%), valla või linna ametiasutuse või hallatava asutuse juhtidel (9%) ning KOV asutatud ettevõtja või sihtasutuse juhtorgani liikmetel (12%)
Tähtaegselt oli huvide deklaratsioonid esitanud kaheksa asutuse deklarandid: justiitsministeerium, häirekeskus, PPA, PRIA, riigikontroll, Pärnu maakohus, Tartu ülikool ning Nõo vallavalitsus.
Unikaalseid isikuid (ühel ametiisikul võib olla mitu ametikohta, millest tulenevalt on tal huvide deklareerimise kohustus) oli huvide deklaratsioonide registrisse 2. juuni seisuga sisestatud 4856 (eelmisel aastal 4469, kasv 8,5%). Nendest oli deklaratsiooni esitanud 3605 isikut ning 1251 (26%) oli deklaratsioon esitamata. Nendest omakorda 69 isikul ei olnud huvide deklaratsiooni esitamise tähtaeg veel saabunud.
Korruptsioonivastase seaduse järgi peavad huvide deklaratsiooni esitama Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor, Riigikogu Kantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid, Riigikantselei direktor, peaministri ja ministrite poliitilised nõunikud, kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla või linnaosa vanem, valla või linna ametiasutuse juht.
Lisaks eelnevalt nimetatutele võib valitsusasutuse juht või kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada vajadusel deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes käsutavad avalikku vahendit või viivad läbi süüteo- või haldusmenetlust.