Rahandusministeerium esitas Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Toome siinkohal ära ESAÜ vastuse (lühendatud kujul), mis edastati Rahanduministeeriumile 25. juulil 2025. a.
Eelnõu eesmärgiks on seletuskirja kohaselt siseaudiitori kutsetegevuse aja- ja asjakohastamine avalikus sektoris ja avaliku huvi üksustes. Selleks soovitakse eelnõuga kaotada siseaudiitorite kutsed ja kutsetasemed (edaspidi kutse) ning lisaks tunnistada kehtetuks kogu AudS-is sätestatud siseaudiitori kutsetegevuse raamistik, sh rahvusvahelised siseauditeerimise standardid.
ESAÜ juhib tähelepanu puudustele VVS eelnõu kooskõlastusprotsessis.
Eelnõu seletuskirja väide, et kavandatud muudatused on ministeeriumide ja huvirühmadega kooskõlastatud, on eksitav. Varasemalt on kooskõlastamisele esitatud audiitortegevuse seaduse (AudS) ja VVS-i muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK) ei sisaldanud ettepanekut kogu siseaudiitorite kutsete kaotamiseks, vaid sooviti lihtsustada siseaudiitorite kutsete strukuuti. Seejärel esitati kooskõlastamisele AudS-i ja VVS-i muutmise seaduse eelnõu, milles samuti ei olnud viiteid kutsete täielikule kaotamisele. Sarnaselt ei olnud VTK-s ja sellele järgnenud eelnõus viiteid kogu AudS-is toodud siseauditi regulatsiooni tühistamisele.
Samuti keskendusid VTK ning varasem eelnõu üksnes siseauditi kutsetegevuse korrastamisele avalikus sektoris. Värskelt esitatud VVS eelnõusse on lisatud muudatused, mis mõjutavad olulisel määral ka erasektoris tegutsevaid siseaudiitoreid. Muudatused puudutavad mitmeid eriseadusi, sealhulgas krediidiasutuste seadust, väärtpaberituru seadust ning rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadust. Vaatamata sellele ei ole asjassepuutuvaid organisatsioone ega asutusi kooskõlastusprotsessi kordagi kaasatud.
ESAÜ ei nõustu eelnõu ettepanekuga kaotada siseaudiitorite kutsed (atesteeritud siseaudiitor ja avaliku sektori siseaudiitor).
Ühingu hinnangul on siseaudiitorite kutsenõude säilitamine oluline, et tagada siseauditeerimise asjatundlikkus, metoodilise lähenemise ühetaolisus, usaldusväärsus ja sõltumatus nii avalikus kui ka erasektoris. Kutseeksami läbimine kinnitab, et siseaudiitor omab vajalikku teoreetilist ettevalmistust, praktilisi oskusi ja tegutseb siseaudiitori kutse-eetika raamistikus. Samuti on kutse säilitamiseks kohustuslik end järjepidevalt täiendada, hoidmaks oma oskusi ja teadmisi ajakohastena.
Tulenevalt kutsete kaotamisest soovitakse tunnistada kehtetuks kohustus omada täidesaatva riigivõimu asutuses siseaudiitorina töötamisel siseaudiitori kutset. Seejuures ei ole ka praegu kõigil avaliku sektori üksustes töötavatel siseaudiitoritel kutse omamise kohustust. Viidatud kohustus kehtib üksnes siseaudiitoritele, kes tegelevad iseseisvalt kutsetegevuse raames (AudS § 75).
Muudatuse põhjendusena viidatakse eelnõu seletuskirjas kutse taotlemise kulukusele ning ajaolule, et atesteeritud siseaudiitori ja avaliku sektori siseaudiitori kutse omamise kohustus ei ole praktikas ennast õigustanud. Samas puuduvad viited, millistele allikatele, uuringutele või arvutustele nimetatud väited tuginevad. ESAÜ-le teadaolevalt viis 2023. a maikuus RM läbi veebipõhise uuringu, mille tulemusena hindas valdav osa vastanud juhtidest, et siseauditi pakutav lisandväärtus kaalub üles siseauditile tehtava kulu ning et avalikkusele oluliste organisatsioonide siseauditi meeskonnas võiks olla vähemalt üks erialase kutsega siseaudiitor.
ESAÜ ei nõustu eelnõu ettepanekuga tunnistada kehtetuks siseaudiitori kutsetegevuse standardid.
Seletuskirja kohaselt plaanitakse nende asemele koostada siseauditi korraldamise juhend ning avaldada see oma veebilehel hiljemalt eelnõu seadusena jõustumise ajaks. Ei selgu, kas siseauditi korraldamise juhend koostatakse sektorite ülesena või ainult täidesaatva riigivõimu asutuste tarbeks. Puudub ka info, kas kavandatav juhend saab olema kohustuslik või soovituslik.
ESAÜ peab kriitiliselt tähtsaks, et siseauditi kutsetegevuse raamistik säiliks kujul, mis tagab auditeerimisprotsessi järjepidevuse ja kvaliteedi. Ilma kohustusliku ja ühtse raamistikuta võib auditi ulatus, kvaliteet ja lähenemine muutuda ebaühtlaseks. See omakorda vähendab siseauditi väärtust ja usaldusväärsust juhtkonna ning teiste huvigruppide, sh avalikkuse silmis.
Ühtne ja standardipõhine lähenemine aitab tagada, et siseauditi tegevused on metoodilised, objektiivsed ja võrreldavad sõltumata sektorist või organisatsiooni suurusest.
Ka selle muudatuse puhul puuduvad viited analüüsidele või allikatele, millele tuginedes on jõutud järeldusele, et regulatsiooni kaotamine toetab avaliku sektori ressursside tõhusat, õiglast ning vastutustundlikku kasutamist.
Arvestades eelnõuga kavandatavate ümberkorralduste suurt ulatust, oleks põhjendatud nende mõju eraldi kulude-tulude analüüs ning ettepanekute kooskõlastamine kõigi asjassepuutuvate huvigruppidega, sh erasektoriga.
*****
Pärast Justiits- ja Digiministeeriumilt kooskõlastuse saamist saadetakse seaduseelnõu Riigikantseleile selle Vabariigi Valitsusele esitamiseks (eeldatavalt augusti esimeses pooles). Seejärel on Rahandusministeerium valmis eelnõu tutvustamiseks ka suurele ringile (üle veebi).
Eelnõu ja sellega seotud materjalid on leitavad eelnõude infosüsteemist SIIN. Lingi avanedes liigu järgmiselt: Dokumendid -> Riigisisesed dokumendid -> Rahandusministeerium -> Toimikute nimekiri -> Audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu -> 3. Menetlusetapp: Kooskõlastamine -> Kooskõlastatavad dokumendid