ESAÜ korraldab oma liikmetele muude ürituste hulgas ka infohommikuid. Üks neist populaarsetest üritustest toimus 22.08.2017 koos Riigikontrolli kolleegidega, kus nad tutvustasid oma värskelt valminud auditite tulemusi. Ettekannete tegijad olid Tambet Drell, kohaliku omavalitsuse auditi osakonna auditijuht, ning tulemusauditi osakonna auditor Lauri Matsulevitš ja auditi juht Ermo Liedemann.
Esimese auditi teema oli "Korruptsioonivastase seaduse rakendamine kohalikes omavalitsustes"
Auditi põhiküsimuseks oli, kas auditeeritud omavalitsused ja omavalitsuse ühingud täidavad korruptsioonivastast seadust? Auditeeritavad valiti põhiosas omavalitsuste asutuste ja ühingute juhtidega seotud eraühingute hulga, seoste sisu ning selliste ühingutega toimunud tehingute mahu ja sisu põhjal. Auditeeriti 7 omavalitsust koos kõigi asutustega ja omavalitsuse 11 ühingut (+ nende 9 omanikust omavalitsust).
Valikus olid: Viljandi linn, Tõrva linn, Hiiu vald, Järvakandi vald, Raikküla vald, Käina vald, Mooste vald ning AS Maardu Vesi, AS Rakvere Soojus, OÜ Kehtna Elamu, OÜ Kadrina Hooldekodu, OÜ Kadrina Kommunaal, OÜ Tartu Valla Kommunaal, OÜ Pandivere Vesi (Väike-Maarja vald), AS Narva Vesi, OÜ Põltsamaa Vallavara, OÜ Maardu Linnavarahooldus ning Huvitegevuse ja Noorsootöö Sihtasutus (Harku vald).
Kõik tuvastatud KVS rikkumised edastati uurimiseks politseile.
Auditi peamised tähelepanekud:
- Huvide konflikti ja korruptsioonivastase seaduse (KVS) rikkumisi tuvastati kokku 12-s auditeeritud üksuses 18-st (s.o 66% auditeeritute puhul).
- Põhiline oli toimingupiirangu rikkumine ostutehingutes, harvem toetuste maksmisel. Ametiisik oli osalenud tehingus oma eraettevõttega viisil, mis võimaldas tal mõjutada tehingu asjaolusid või tulemusi (nt tehingupartneri valik, lepingu koostamine).
- 6 juhti olid iseendale tasu määranud. Kokku summas 20 103 eurot.
- Ametiautode kasutamisel oli mõnel pool probleemiks nõrk kasutuskord, mis ei võimaldanud veenduda, et autosid ei kasutata erasõitudeks. Otseseid rikkumisi siin ei leitud.
- Ostutehingute ja toetuste maksmise puhul analüüsiti auditis kokku 201 tehingut, millest 86 juures oli tehinguparteriga seotud töötajal olnud täita ka mingi roll. Kõige sagedamini seisnes see otsuste tegemises, kellega ja mis tingimustel tehing teha (tehingupartneri valik). Sageli oli enne väljamakseid aktsepteeritud ka endaga seotud ühingult saadud arveid. Enamasti oli oldud mitmes rollis järjestikku, näiteks osaletud tehingupartneri valikul ja hiljem aktsepteeritud sellelt saadud arveid.
Teise auditi teema oli „Ülevaade korruptsiooni ennetamisest riigile kuuluvates äriühingutes“
2017. aasta mai seisuga on riigil osalus 32 äriühingus, millest täielikult kuulub riigile 27. Lisaks on riik riigitulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskus omanik. Riigi äriühingud moodustasid avaliku sektori varadest 31.12.2016. aasta seisuga ca 6,4 miljardit eurot ehk ca 22% ja annavad tööd tuhandetele inimestele. Riigikontroll soovis kõigilt ülevaatega hõlmatud 28-lt riigile täielikult kuuluvalt äriühingult infot, kas osaluse valitseja on andnud juhised, kuidas vältida korruptsiooni riigi äriühingus.
Korruptsioonivastase seaduse kohaselt peavad riigi äriühingud tagama, et nende töötajad on korruptsiooni ennetamisega kursis, ning kontrollima, et äriühingus avalikku ülesannet täitvad ehk ametiisikud peavad korruptsioonivastastest reeglitest kinni.
Auditi huvitavamad tähelepanekud:
- Enam kui pool riigile kuuluvatest äriühingutest ei tegele korruptsiooni süsteemse ennetamisega;
- Riigis pole kujundatud ühist arusaama (poliitikat), milliste meetmetega riigi äriühingutes korruptsiooni ennetada, ega lepitud kokku, kes ja mil viisil korruptsioonivastast tegevust keskselt koordineerib;
- Korruptsiooni ennetamisele pöörab piisavat tähelepanu ca 40% riigile kuuluvatest äriühingutest: nad on kehtestanud asjakohased sisemised korrad ja hindavad nende järgimist;
- 70%-l riigi äriühingutest puudub tegevusjuhis korruptsioonijuhtumi avastamise korral;
- Juhatuste tegevust korruptsioonivastastest reeglitest kinnipidamisel hindavad nõukogud vähe;
- 20 äriühingul ehk 71%-l puudub korruptsioonijuhtumitest teavitamise võimalus, mis tagaks teavitaja anonüümsuse;
- 40%-l riigi äriühingutest puudub nende hinnangul korruptsioonijuhtumite sõltumatu uurimise süsteem või kord.
Ühingu liikmed küsisid Riigikontrolli kolleegidelt mitmeid küsimusi auditite läbiviimise metoodika ning tulemuste kasutamise kohta. Pikem arutelu tekkis kingituste teemal: kas ja mis mahus kingitusi üldse peaks riigiosalusega ettevõtete poolt tehtama ja vastu võetama. Kokkuvõttes olid infohommiku ettekanded sisukad ja kaasamõtlemisele innustavad.
Täname Riigikontrolli kolleege põnevate ettekannete, Riigimetsa Majandamise Keskust mugavate ruumide ning kõiki infohommiku korraldajaid ja infohommikul osalejaid asjaliku infohommiku eest!
Viidatud auditite lõpparuanded on üleval Riigikontrolli kodulehel.