Brüsselis toimus ECIIA General Assembly (edaspidi GA või peaassamblee) 8. oktoobril 2022, kus osalesid 30 liikmesriigi liikmesorganisatsioonid.
ECIIA laekuri ametit viimasel kuuel aastal pidanud Verra Marmalidou (IIA Kreeka) volitused lõppesid ja ta lahkus juhatusest. ECIIA uueks laekuriks ja juhatuse liikmeks valiti OTE Groupi (HTO-Hellenic Telecom Organisation) ERM-i ja kindlustuse tegevdirektor Aristodimos Dimitriadis Manuel de Alzua (IIA Hispaania).
Uuendati ka ECIIA juhatuse liikmete mandaate:
• John Bendermacher (IIA Belgia ja praegu ECIIA president);
• Massimiliano Turconi (IIA Itaalia ja praegu ECIIA asepresident);
• Róbert Kollár |(IIA Ungari).
Pildil: John Bendermacher (IIA Belgia ja ECIIA president) ja Piret Lantin, ESAÜ juhatuse esimees
Peaassambleel kuulati nii sise- kui ka välisaudiitori hinnanguid ECIIA tegevuste ning finantsaruannete osas ning kinnitati aastaaruanne 2021 – 2022.
Arutleti ka ECIIA uute väljakutsete ja parema toimimismudeli teemadel eesmärgiga muuta ECIIA tegevus tõhusamaks ja tulemuslikumaks.
ECIIA juhatus tõi välja uud väljakutsed, millega ECIIA silmitsi seisab:
- Mõnedel regulatsioonide eest vastutavatel Euroopa asutusel on vähesed teadmised siseauditi valdkonnast
- ECIIA-l napib ressursse, mis tingib Euroopas vabatahtlike laialdasemat kaasamist
- Euroopa riikide rahvuslikes ühingutes on erinevad siseauditi propageerimise küpsustasemed ja vajadused
- Euroopa riikide rahvuslikel ühingutel on vähene teadlikkus Euroopa Liidu uutest projektidest ja nõuetest
Tegevused uueks perioodiks (2022 – 2023):
1. ECIIA peamiseks fookuseks peaks jääma advocasy töö, st siseauditi rolli propageerimine siseauditi muutuvas maailmas (jätkusuutlikkus - ESG, küberturvalisus, digitaliseerimine jne). Selgitus- ja tutvustustöö riikides peaks jääma rahvuslike ühingute ülesandeks.
2. ECIIA koosseisu kuulub 5 erineva valdkonna komiteed (Advocasy, Banking, Insurance, Public Sector, Industry and Commercial), mis viivad läbi valdkonnapõhiseid uuringuid ja annavad välja juhendmaterjale. Komiteede tööde tulemusi võiksid rahvuslikud ühingud oma huvides kasutada senisest oluliselt rohkem.
3. Võtmetähtsusega on üle-euroopaliste võrgustike loomine, seda just erinevate sektorite teadmiste ja parimate praktikate jagamiseks. Eriti oluline on võrgustike loomine väikeste rahvuslike ühingute puhul, kes ei pruugi olla teadlikud sellest, mis toimub Euroopa Liidu institutsioonides (uued teenused, regulatsioonid jne).
4. ECIIA peaks lisaväärtusteenuste kaudu leidma nutikaid viise enda poolt pakutavate teenuste laiendamiseks (nt veebiseminarid EL-i teemadel). ECIIA teenused peavad täiendama rahvuslike ühingute poolt pakutavaid teenuseid, mitte nendega konkureerima. Täna ei nähta vajadust, et ECIIA annaks Euroopa siseaudiitoritele välja kutseala sertifikaate. Praegu piisab IIA ülemaailmsest CIA sertifikaadist.
5. ECIIA eelarve suurendamist GA-l osalejad ei toetanud (st liikmetasude suurendamist riikide kohalikele ühingutele), seda eriti väikesed rahvuslikud ühingud, kellel on rahalisi vahendeid väga piiratud mahus. Selle asemel soovitati ECIIA jooksvaid kulutusi vähendada (nt vähendada kontorikulusid ja kasutada rohkem vabatahtlikke). ECIIA juhatusel tuleks esmalt määratleda selgelt oma äriplaan ja tegevuskava enne täiendavate tasude küsimist rahvuslikelt ühingutelt.
71% üldkoosolekul osalejatest andis nõusoleku ECIIA juhatusele uute teenuste väljatöötamiseks ja juhtimise reorganiseerimiseks.