Infotund Tartus: korruptsiooni ja pettuste avastamine

Tartu Ülikooli siseaudiitor
Kuupäev
Sisu

Tartus toimus ESAÜ infohommik korruptsiooni ja pettuste avastamise teemal 21.01.2016.  Kogemusi jagas ESAÜ liige Marilin Pikaro (CIA, CFE), kes juhib audiitorfirmas Ernst&Young Baltic erikontrolli ja pettuste uurimise tiimi. Huvitav teema ja kogenud lektor tõid üritusele 20 siseaudiitorit peamiselt Lõuna-Eestist, osalejaid oli kaheksast asutusest ja organisatsioonist.

Hakatuseks tutvustas Marilin audiitorfirmas Ernst&Young tehtud tippjuhtide uuringu tulemusi ning rääkis lühidalt korruptsiooni olemusest. Käsitleti ametiisiku ja ametiseisundi mõistet ning olulisemaid sätteid korruptsioonivastasest seadusest ja karistusseadustikust.

Sageli jääb töötajate ebaeetiline käitumine tippjuhtkonnale märkamata.

Marilin märkis, et sageli jääb töötajate ebaeetiline käitumine tippjuhtkonnale märkamata. Oluline on üles ehitada kõiki juhtimistasandeid, üksusi ja tegevusvaldkondi kattev sisekontrolli süsteem, mis aitaks pettusi ära hoida: sisekontrolli raamistiku loomine, protseduuride ja sisekordade kehtestamine, pettuse riskide hindamine, pettuste ennetamine, töötajate teadlikkuse tõstmine, pettuste uurimine, tulemuste koondamine ja järeltegevused.

Sisekontrolli raamistikust oli huvitav teema juhtkonna hoiakute kujundamine (tone at the top). Marilin tõi näite, et Eestis on ettevõtteid, kus see ongi põhiline meede. Näiteks juhtkonna sõnum on: kui varastad, siis vastutad.

Pettuseriskide hindamisel rõhutas lektor teavituskanalite loomist, huvide konflikti tuvastamise süsteemi loomist (töötajad teavitavad oma majandushuvidest) ja üllatuskontrolle. Töötajate teadlikkuse tõstmisel on tähtis, et sõnumid töötajatele peavad olema järjepidevad ja konkreetsed.

Kui üldiselt arvatakse, et korruptsioon on peamiselt avaliku sektori teema, siis tegelikult hõlmab see ka erasektorit.

Tundlikumad valdkonnad on transport, logistika ja ehitus. Analoogiliselt avaliku sektoriga küsivad paljud suurettevõtted Eestis samuti oma töötajatelt andmeid majanduslike huvide kohta. Tavaliselt on seda kirjeldatud sisekorraeeskirjas: kõik töötajad peavad kas esitama MHD või on see korraldatud ametitasemete järgi.

Marilin tõi rohkelt näiteid korruptsioonist ning tutvustas praktilisi töövahendeid pettuste avastamiseks. Pettuse uurimise peamised küsimused on: kuhu raha on liikunud? kes kasu saab? Kui neile küsimustele on vastus leitud, on asi lahendatud. Samuti jäi Marilini pettuste uurimise praktikast kõlama siseaudiitorite jaoks tuttav põhitõde - kui tahad teada, kuidas asjad tegelikult on, räägi inimestega. Eelista otsesuhtlust (telefonikõnet või kohtumist) kirjavahetusele!

Küsimusele, kas korruptsioonist midagi kasu ka on, vastas lektor naljatades, et see toetab Eesti majandust ─ eksport idasuunal oleks altkäemaksu andmata peaaegu võimatu.

Täname Marilini huvitava esitluse eest, sellest said ideid nii algajad kui ka kogenud siseaudiitorid.

Jaga sotsiaalmeedias