Eesti, Leedu ja Läti siseaudiitorite ühingud viisid ühiselt läbi uuringu Balti riikide siseaudiitorite hulgas 2019. aasta kevadel.
Valdkonnast ja ametist sõltumata, soovime kõik olla vääriliselt hinnatud oma kutsealal. Soovime, et meie oskusi ja teadmisi hinnatakse ja et saaksime väärilist tasu oma tööd tehes. Seetõttu on teadmine oma ametialasest väärtusest oluline tegur, mõistmaks tehtava töö ja selle eest saadava tasu tasakaalu. Kriitiline, kuid õiglane eneseanalüüs ja selle tulemused võivad anda olulisi ja kasulikke argumente kitsaskohtade märkamiseks ja lahenduste otsimiseks.
Saamaks ülevaadet siseaudiitorite profiilist ja positsioonist tööturul, võtsid siseaudiitorite ühingud Leedus, Lätis ja Eestis ette ühise jõupingutuse ja viisid läbi uuringu Balti riikide siseaudiitorite hulgas. Küsitlus hõlmas 10 teemat, sealhulgas ka tasustamist.
Kolme Balti riigi siseaudiitorite ühingute juhatuste eestvedamisel töötati küsitlus ühiselt välja ning viidi läbi veebiküsitlusena kõikidele baltikumi siseaudiitoritele, kes on ühingute liikmed.
Kokku osales kolmest riigist 328 siseaudiitorit, sealhulgas Leedust 146 (46%), Lätist 115 (35%) ja Eestist 66 (22%).
Huvitava faktina tasub välja tuua, et siseaudiitorite ühingutest on 2019. aasta aprilli seisuga kõige suurem Eesti - 270 liiget, seejärel Läti - 251 liiget ja kolmas on Leedu - 215 liiget. Samas on kolmest riigist rahvaarvult kõige väiksem Eesti - 1,32 mln ja kõige suurem Leedu - 2,89 mln. Lätis on 1,95 mln elanikku.
Küsitluse kokkuvõttena selgusid järgmised peamised tulemused:
- Balti riikidest saavad keskmiselt kõige suuremat tasu Eestis tegutsevad siseaudiitorid. Eestlased on oma töötasuga ka kõige enam rahul võrreldes kolme riigi tulemusi.
- Avalikus ja era- /finantssektoris töötavate siseaudiitorite töötasudes ilmnes oluline erinevus esimeste kahjuks.
- Siseaudiitorid, kellel on IIA sertifikaadid (CIA, CGAP), teenivad enam nendest siseaudiitoritest, kellel on ainult kas siseriiklik sertifikaat või ei ole ühtegi sertifikaati.
- Siseaudiitorid, kes investeerivad rohkem oma aega koolitustesse, teenivad rohkem. Kõrgemad töötasud on neil, kes investeerivad aastas 41 ja enam tundi professionaalsesse arengusse.
- Alustava siseaudiitori esimeste aastate töökogemuse kasv peegeldub selgelt ka palgakasvus, kuid hiljem nii selget korrelatsiooni töötasu ja töökogemuse vahel ei ole.
Küsitluse detailsed tulemused koos graafikutega leiate peamenüüst "Liikmed" alt (ligipääs vaid liikmetele, vajalik kodulehele sisselogimine).
Aitäh kõikidele Eesti siseaudiitoritele, kes küsitluses osalesid ja aitasid kaasa küsitluse õnnestumisele!