Pakume teile lugemiseks tõlkeartiklit IIA presidendi ja tegevjuhi Richard Chambersi blogist, kus ta kirjutab siseaudiitorite vajadusest arendada oskusi vaadata tulevikku. Artikkel on avaldatud 20.11.2017 ning kannab originaalis pealkirja "Internal Auditors Need Foresight to Provide Foresight". Artikli tõlkis ESAÜ liige Martin Karu.
Tihti mõtlen, et siseaudiitori elukutse on liikumas varasemalt toimunu hindamiselt hetkeolukorra käsitlemisele ja sealt edasi juba ettepoole vaatamisele. Alates oma algusest sada aastat tagasi, on siseaudit keskendunud peamiselt toimunu mõistmisele. Meie eelkäijad hindasid, mis juhtus nädal, kuu või isegi aasta tagasi. Nad pakkusid kindlustunnet varasemalt rakendatud (finants)kontrollide tõhususele.
Hiljem keskendus siseaudiitori elukutse ka hetkeolukorrale, pakkudes kindlustunnet ka hetkel rakendatud (tegevus)kontrollide tõhususele. See kindlustunne, koos siseaudiitori hinnanguga organisatsiooni riskidele, pakkus juhtkonnale ja kõrgemale juhtorganile väärtuslikku hetkeolukorra käsitlust.
Hiljem ning üha rohkem on hakanud siseaudiitorid käsitlema ka seda, mida toob tulevik – see on lähenemine, millest võib sõltuda meie elukutse tulevik.
Paljud siseaudiitorid pelgavad tuleviku käsitlemist, kuna nad ei mõista, mida see auditeerimise kontekstis tähendab või kuidas seda teha. Paljudele tundub, et see tähendab piltlikult öeldes kristallpalli vaadates küsimuste esitamist ning tuleviku ennustamist, tuginedes ainult instinktidele ning kõhutundele.
See ei ole aga see, mida ettepoole vaatamine tähendab. Ettepoole vaatamine on defineeritud kui “võimekus ette näha või ettenägemine, mis juhtub või mis peaks juhtuma tulevikus”. Sünonüümid on “planeerimine, visioon, ootus, mõistlikkus, valmisolek”.
Seega, ettepoole vaatamine ei ole lihtsalt ennustuste tegemine. See on organisatsiooni aitamine tulevikuks valmistumisel.
Esimest korda kirjeldasin tuleviku käsitlemise vajadust siseaudiitorite töös oma 2015 aasta blogis. Tõin välja, et:
Siseaudiitorite jaoks on ettepoole vaatamine võimekus käsitleda võtmeriske ja katsumusi, millega meie organisatsioonid võivad kokku puutuda, selliselt, et me saaksime jagada neid perspektiive juhtkonna ja kõrgema juhtorganiga. Sellisel viisil saame aidata oma huvipooli valmistuda katsumusteks või võimalusteks. Ettepoole vaatamine võimaldab meil hoiatada tagajärgede eest, mis võivad organisatsiooni tabada, kui juhtkond ignoreerib strateegilisi või äririske. Näiteks oleks võinud ette vaatamine päästa Kodaki, Blocbusteri või Lehman Brothersi. Muidugi võib juhtkond otsustada ignoreerida seda, mida siseaudiitorid välja toovad, kuid vähemalt oleme neid hoiatanud.
Alates 2015. aastast on ettepoole vaatava auditeerimise vajadus muutunud veelgi olulisemaks. Huvigrupid nõuavad aja- ning asjakohaseid vaateid, mis oleksid suunatud meie organisatsioonide tegelikele riskidele. Varasemalt toimunu ning hetkeolukorra käsitlemine lihtsalt ei huvita neid niivõrd kui tuleviku käsitlus.
Oma loengutes üle maailmas olen ma rõhutanud siseaudiitorite info/vaadete esitamise teatud sarnasust televisiooni ilmateatega.
Esmalt saame ilmateatest ülevaate eilse ilma kohta (kõrged ja madalad temperatuurid, sademete hulk, jms.). See on info varasemalt toimunust ning üldiselt me pöörame sellele vähe tähelepanu, kuna me panime seda tähele ka ise. Edasi räägitakse meile hetkeilmast (hetkeolukord) – see on midagi, mida saame tuvastada ka ise lihtsalt aknast välja vaadates. Lõpuks tuleb prognoos ja alles sellele pöörame tegelikult tähelepanu. Siseauditi huvigrupid käituvad sageli sarnaselt, kui me pakume neile varasema ja hetkeolukorra käsitlust. See ei pruugi olla nende jaoks uudis. Kasvõi seetõttu, et näiteks teise kaitseliini funktsioonid on ehk juba välja toonud samu hinnanguid.
Meie kolleegid ACL-ist avaldasid mõne aja taguse Daniel A. Clarki blogi, mis tõi välja viiepunktilise plaani tulevikku vaatamiseks.
Punkt 1: Paranda oma suutlikkust käsitleda tulevikku. Saades aru asjade olemusest, hakkad paremini mõistma ennustatava käitumise aspekte. Kui sul puudub vastav võimekus täna, loo töögrupp, mis võimaldab leida otsitava teadmise töögrupi liikmete enda kogemuse abil. See võimaldab lühendada sinu enda õppeaga poole võrra ning sa oled valmis tulevikku vaatama palju kiiremini.
Punkt 2: Mõista muutuvat keskkonda. Keskkonnas on indikaatorid, mis näitavad võimaluste teekonda ja sa kitsendad need võimalused tõenäosusteks. Pea alati meeles, et keskkond sisaldab sinu meeskonda, sinu ettevõtet, asukohta, sinu tegevusvaldkonda ja kogu planeeti. Näiteks mõjutavad globaalsed sündmused isegi regionaalseid pankasid. Ära unusta neid asjaolusid.
Punkt 3: Andmete analüütika on võti. Keskendu andmepõhisele auditeerimisele nii kiiresti kui võimalik. Õpeta iseenast ja oma meeskonda andmete analüüsimisel, tõlgendamisel ning haldamisel.
Punkt 4: Tea millised on sinu äripartneri strateegilised otsused ja millel need põhinevad. See võimaldab määratleda, kuhu sul on võimalik diskussioonides nendega jõuda. Iseenda ettenägemise võime ühendamine nende strateegiaga tekitab huvi ning nad kuulavad su soovitusi.
Punkt 5: Lõpetuseks, võtke seisukoht. Tee otsus, mis põhineb saadud informatsioonil. Sa võid suure tõenäosusega osata ettepoole näha, mis juhtub homme, kui need asjad just ei juhtu täna. Oma veendumuse kommunikeerimine on seejuures keeruline osa, kuna paljudele juhtidele ei meeldi teha otsuseid ilma konkreetse tõendusmaterjalita.
Siseaudiitorid peavad tegelema ettepoole vaatamisega ka isiklikel põhjustel. Meie tuleviku edu või isegi ellujäämine võib sõltuda ettepoole vaatamise lülitamisest siseaudiitori teenuste hulka.
Mõtlen tihti, et tehisintellekt on ideaalselt sobiv varasemalt toimunu hindamiseks. Samuti on võimalik arvata, et “masinad” on võimelised ka hetkeolukorda analüüsima. Samas nõuab võimaliku tuleviku käsitlemine enam hinnangulist käsitlemist, mida on tehisintellektil ilmselt keerulisem pakkuda. Niisiis, siseaudiitorid peavad omama ettenägemise võimet, et näha, mis saab juhtuma nende organisatsioonis.
Kõik mõtted on oodatud, nagu alati!