Kvaliteedihindamise ümarlaud

EAS siseauditi üksuse juht
Kuupäev
Sisu

Siseaudiitorite kutsekomisjoni ja ESAÜ koostöös tekkis mõte tuua kokku tänased ja tulevased kvaliteedihindajad.

Ümarlaua kokkukutsumise peamine eesmärk oli siseauditi üksuste kvaliteedihindamiste ühtlustamine ja hindajate teadlikkuse tõstmine.

Samuti oli kõrvalteemana päevakorras nn siseauditi üksuste kobarhindamiste (peer-review) võimaluse tutvustamine. Esimesel ümarlaual osalesid ESAÜ liikmed Viljar Alnek, Heli Jalakas, Marju Domaškina, Mariliis Männik-Sepp, Margit Krieger, Erki Usin,  Maris Lepik, Reet Kontkar, Marin Jakobson, Aive Adler, Terje Keerberg, Kärt Vahtra, Elsa Leiten, Helen Anijalg, Karin Rätsep, Karin Karpa, Merike Varik, Andre Kaldamäe.

Hinnatavad ise ei ole alati rahul hindamise kvaliteedi, detailsuse ja lisaväärtusega.

Miks nii ja mida saab koostöös teha, et olukord muutuks paremaks? Seda ümarlauale kokkutulnud asusidki arutama. Viimase 10 aastaga on Eestis paljudes organisatsioonides läbi viidud siseauditi üksuste kvaliteedihindamisi ja on võimalik teha kokkuvõtteid hinnatavate tagasiside alusel.

Siseauditi üksuse kvaliteedi hindajateks võivad olla vajalike oskuste ja teadmistega isikud.

Standardi 1312 tõlgendus ütleb nii „kompetentne organisatsiooniväline hindaja või hindamismeeskond peab olema pädev kahes valdkonnas: siseauditeerimine ja välishindamise protsess. Pädevust saab näidata kogemuse ja teoreetilise teadmise kombinatsiooni kaudu. Sarnase suuruse ja keerukuse, sama tööstusharu või valdkonna ja tehniliste probleemidega organisatsioonides hangitud kogemus on väärtuslikum kui vähem asjakohane kogemus. Hindamismeeskonna kõigil liikmetel ei pea olema kogu pädevust: kvalifikatsioon on meeskonnal kui tervikul“. 

Hindamisi viivad läbi Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond, rahvusvahelised audiitorbürood, teised siseauditi teenust pakkuvad ettevõtjad ja eraisikutest siseaudiitorid, kellel on olemas vastav kvalifikatsioon. Seega on võimalik hindajate ring lai ja mitmekesine. 

Esimese ümarlaua sihiks seati kaardistada teemad ja otsustada, kuidas ühiselt edasi tegutseda. 

Ümarlaual osalejad jagasid oma kogemusi, mis seonduvad varasemate kvaliteedihindamistega olles nii hindaja kui hinnatava rollis. Paljudel osalejatel oli rikkalik kogemuste pagas mõlemas rollis. Jagati oma mõtteid, ideid ja arvamusi, mis on hästi ja mis võiks kvaliteedihindamiste puhul olla teistmoodi.

Kokkuvõttes jäid kõlama seisukohad:

  1. Kvaliteedihindamine ei peaks olema vaid standarditega vastavushindamine vaid andma ka kasulikke soovitusi siseauditi üksusele.
  2. Selgelt tuleks eristada, mis on miinimumtase (madalaim latt standardiga vastavuses tegutsemisel) ja mis on parim teadaolev võimalik nn best practice. Hindaja ei tohiks hinnata ei esimese ega viimase alusel. 
  3. Standarditega vastavuse hindamine peab olema balansseeritud vastavalt üksuse formaliseerituse astmele (suur auditi üksus versus väga väike üksus).
  4. Enesehindamiste läbiviimine enne välist kvaliteedihindamist on igati kasulik.
  5. Tuleb ühiselt arutada teatud standardite tõlgendamist Eesti praktikas (näit standard 2110 - valitsemise hindamine).
  6. Tuleb julgustada neid siseauditi üksuseid, kus pole viimase kümne aasta jooksul kordagi hindamist läbi viidud. Soovitada alustada enesehindamisega.
  7.  Kvaliteedihindamise olulised tähelepanekud (mis mõjutavad standarditega vastavust) ja täiendavad parandusettepanekud peavad olema aruandes väga selgelt eristatud. 
  8. Hindamised peavad olema pragmaatilised, kiirelt ja asjatundlikult läbi viidud. Hindamise aruanne kompaktne ja soovitused rakendatavad.  Avaliku sektori poolt läbi viidud hindamised on ajaliselt olnud liiga pikad ja hinnatavale liiga ekstensiivsed.
  9. ESAÜ võiks kvaliteedihindajatele mõeldud koolituse Tallinnas korraldada  juba kevadel 2016, mis aitaks kaasa metoodika ühtlustamisele ja uute hindajate pealekasvule.
  10. Tuleks jätkata ümarlaudadega kvaliteedihindajate ühendamiseks ja ühiste seisukohtade kujunemiseks, kuidas saada põhimõtetest ühtmoodi aru, jagada varasemaid kogemusi ja rahvusvahelisi uusi trende (muudatused IIA kvaliteedihindamise metoodikas ja teiste riikide kogemused).

Ettepanekud ümarlaual osalejatelt:

  1. Korraldada infohommik kvaliteedihindamise põhimõtete kohta –  ettepanek ESAÜ-le edastatud
  2. Tellida IIA eksperdilt kvaliteedihindamise koolitus – ESAÜ esindaja uurib, kas on võimalik korraldada juba aprillis.
  3. Edaspidi kaasata ka RM EAPO esindaja ümarlauda – üritatakse leida sobiv aeg järgmiseks korraks, mil saaks kõik olulised osapooled osaleda
  4. Järgmised ümarlaua kohtumised teha jaanuaris ja märtsis. Järgmise korra päevakava selgub jaanuaris.

Jaga sotsiaalmeedias