KPMG Baltics OÜ siseauditi teenuste juht ja ESAÜ pikaaegne liige Viljar Alnek kirjutab raamatupidamis- ja maksuinfoportaalis www.rmp.ee pettustest ja nende ennetamise viisidest. Autori nõusolekul avaldame artikli ka ESAÜ kodulehel.
Viimase aasta jooksul on KPMG (sise)audiitoritel ja nõustajatel tulnud ettevõtteid mitmel puhul abistada pettusest tulenevate probleemide lahendamisel.
Suurel osal sellistel ettevõtetel on lisaks paljudele erinevustele ka mõningad ühised tunnused: omanikud ei osale ettevõtte juhtimises, asudes tihti lausa teises riigis või riikides; ettevõtte eesotsas on kohalik tegevjuht, kellele on antud väga suur tegevusvabadus, ning omanikud on pika perioodi jooksul (teinekord mitmeid aastaid) kogu ettevõttega seotud info saanud vaid tegevjuhilt või tema täieliku kontrolli all olevatelt töötajatelt.
Meie sellelaadsed kogemused on küll enamasti saadud Eestis tegutsevatest välisomanikega ettevõtetest, kuid samasugused probleemid võivad esile kerkida ka juhul, kui ettevõtte Eestis asuv omanike ring on mingil põhjusel igapäevasest juhtimisest eemale jäänud või kui Eesti omanikud lähevad äri ajama välisriiki.
Pakume välja mõningad lihtsad sammud, mis küll ei välista ebameeldivate üllatuste tekke võimalust, kuid vähendavad siiski oluliselt selliste üllatuste tõenäosust ja võimaldavad neid avastada märksa varasemas faasis.
1. Tundke (kokkulepitud viisil ja avalikult) huvi, mis toimub.
Kõige elementaarsem ja tihti parim võimalus probleeme näha ja ennetada on jälgida oma ettevõtte pangakontol toimuvat. Eestis ja paljudes teistes heal tasemel internetipangandusega riikides ei ole keeruline võimaldada omanikul või tema usaldusväärsel esindajal jälgida ettevõtte pangaarvel toimuvat reaalajas. Kui jälgimisega kaasneb huvitundmine ebatavaliste tehingute vastu ning tegevjuhtkonnalt selgituste küsimine, võib olla kindel, et isegi mitte päris plekitu eetikaga tegevjuhtkonnal väheneb oluliselt motivatsioon kummalisi tehinguid teha. Kõrvalmärkusena võib lisada, et kui ettevõtte asukohamaa ärikultuur seda vähegi võimaldab, tasuks sularahatehingud kas üldse keelata või hoida nende hulk nii minimaalne kui võimalik.
2. Tundke (ootamatult) huvi, mis toimub.
Näiteks võib emafirma, omanike esindaja, omanike poolt palgatud teenusepakkuja või muu osapool viia läbi siseauditi, mille käigus saab keskenduda kõige erinevamatele tõenäolistele riskidele. Samuti on võimalik kas siis ise või teenusepakkujate abil kontrollida ettevõtte juhtkonna, olulisemate partnerite ja muude isikute tausta.
3. Kasutage professionaalset välisaudiitorit, kellel on kohalikul turul hea maine.
Viimaste aastakümnete suurimat petturit Bernard Madoffi küll auditeeriti, kuid tema audiitoriks oli mehe isiklik sõber, kelle audiitorfirma mahtus ühte tuppa ning koosnes ühest audiitorist. Praktiliselt ükski investor ei tundud aastaid huvi, miks see nii oli. Tootlus oli ju suurepärane…
4. Kaaluge, ehk on mõtet delegeerida raamatupidamine ettevõttevälisele usaldusväärsele teenusepakkujale.
Kui eelpool nimetatud ettevaatusabinõusid ei saa mingil põhjusel kasutada, võib nende asemel (miks mitte neile lisaks) kaaluda ka raamatupidamise eraldamist igapäevasest juhtimisest ning raamatupidamisteenuse sisseostmist. Sellisel juhul peab muidugi silmas pidama, et valiku tegemist ei pruugi olla mõistlik jätta tegevjuhtkonnale ning teenusepakkuja usaldusväärsuses peaksid omanikud suutma ise veenduda.
Ükski eelpool mainitud abinõudest ei garanteeri muidugi seda, et omanikku ei või tabada ebameeldivad üllatused. Samuti ei ole siintoodud loetelu sugugi ammendav ega ainuvõimalik, kuid meie hinnangul vähendavad need küllalt lihtsad sammud märkimisväärselt ebameeldivate üllatuste tõenäosust ja nendest tekkivat võimalikku kahju.